Häirekeskus abikutsumiseks mobiilirakendust ei plaani

Aleksander Krjukov
9.07.2016 16:03
Rubriik: Eesti

Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva kinnitusel abikutsumiseks mobiilirakendust luua ei plaanita, kõige efektiivsem vahend hädaolukorras on ikkagi telefonikõne.

ERR.ee uuris häirekeskuse peadirektor Janek Laevalt, kas lisaks helistamisele oleks tulevikus võimalik kasutada abikutsumiseks ka näiteks mobiilirakendust, kuivõrd alati ei ole ohuolukorras turvaline helistada või on inimesel muud takistused rääkimiseks.

Laev teatas, et mobiilirakendust plaanis ei ole, aga täielikult välistada ta seda ei soovinud. Hetkel ei näe ta sellel siiski selget eesmärki, sest kahtleb, et inimesed seda kasutama hakkaksid. Samuti tõstatab mobiilirakenduse kasutamine abi kutsumiseks mitu turvariski ja kriitilistes oludes kasutaja seisukohalt ei ole see tema hinnangul mugav.

"Me oleme kaalunud seda, meil on olnud ajurünnakud ja oleme läinud praegu asukoha tuvastamisel hoopis teist teed. Asukoht koordinaatidena tekib meie kaartidele helistaja käitumisharjumustest sõltumata. Ehk inimene, olles harjunud tegema 112 kõnet Eestis, siis vajutades 112, teeb telefon tema eest kõik ära ehk edastab asukohainfo. See muudab abikutsumise lihtsamaks ja teenuse töökindluse kõrgemaks," väitis Laev.

Laev rääkis, et Soomes viiest miljonist elanikust on häirekeskuse app-i alla laadinud umbes 600 000 inimest.

"Praegu me oleme küll seisukohal, et telefoni teel suhtlemine on ohu hindamiseks üks kõige turvalisemaid kanaleid," sõnas ta.

Janek Laev soovis rõhutada, et kuigi numbrile 110 valitud kõned suunatakse kõik häirekeskusesse, on Eestis kasutusel ikkagi ühtne hädaabinumber 112 nii kiirabi, tuletõrje kui politsei kutsumiseks.

Abi saab kutsuda ka SMS-i teel, mille kasutamiseks tuleb kasutajakonto luua ja mida kasutavad peamiselt kuulmis- ja kõnepuudega inimesed. Laev tunnistas, et siiski on SMS-i võimalik saata ka ilma kasutajakontota. "Seda käsitletakse erandjuhtumina ja menetletakse esimesel võimalusel, kuid tuleb ette nii olukordi, kus edastatud hädaabisõnum saadakse kohe kätte ja reageeritakse ka kohe, kui kindlasti esineb ka olukordi, kus see nii ei toimu. Kuna SMS-teate menetlemisel võtab aega sõnumi teel infovahetus ohuhinnangu andmiseks, siis on oluline, et kõik inimesed, kes saavad häirekeskusega rääkida, meile siiski helistaksid," toonitas Laev.

Häirekeskuse üldmeilile saabus 2016. aastal 6 niisugust infoteadet, mille häirekeskus on edastanud lahendamiseks politseile.

2016. aastal edastati häirekeskusele 22 niisugust hädaabi SMS-i, kuhu oli vaja kiiresti saata välja politsei, pääste või kiirabi. SMS-ide saatjateks on põhiliselt kuulmis- ja kõnepuudega inimesed. 2015. aastal oli vastav arv 44.

Juhul, kui telefoni kasutada ei saa, on praegu võimalik saata e-kiri aadressil 112@112.ee. Kas aga tulevikus võiks olla politsei, kiirabi või päästeameti kodulehtedel eelregistreerimist mitte nõudev lahter, kustkaudu saab koheselt abi kutsuda ja mille kaudu saaks koheselt ka tagasisidet?

"Täna seda ei ole, aga kindlasti me e-teenuseid arendades seda lõplikult ei välista ka. Ühest küljest kõlab hästi loogiliselt. aga teisest küljest, kui me neid teenuseid arendame, siis me peame mõtlema ennekõike kahele olulisele aspektile - turbeaspekt ja see, millist mõju see avaldab pääste, kiirabi ja politsei teeinustele. Vajaliku abi kohene väljasaatmine eeldab kiiret infovahetust ja ohtude hindamist. Me ei saa olla kindlad, et e-kirja teel tulnud abipalve korral meile täiendavat infot kiiresti edastatakse," ütles Laev.

Hetkel on häirekeskusel Laeva sõnul käsil kaks prioriteetset arendust - infosüsteemide ühendamine ja sõidukitest automaatne hädaabiteate edastamissüsteem eCall.

"Meil on hetkel veel probleem, et kui inimene meile helistab, siis täna veel tuleb info sisestada helistajalt saadud info kahte erinevasse süsteemi. Üks on päästeinfosüsteem, kuhu lähevad pääste ja kiirabi väljakutsed ja teine politsei infosüsteem, kuhu sisestatakse politsei väljakutsed. See on dubleerimine nii inimtööjõu kui ka infotehnoloogia seisukohalt. Seda me oleme nüüd lõpetamas ja suur arendustööd on septembris lõppemas. Selle tulemuseks on üks terviklik infosüsteem, kuhu päästekorraldaja, saades inimeselt hädaabiteate, paneb kogu informatsiooni, ja see liigub kiirabi, päästeameti ja politseini," rääkis Laev.

Järgmine suur projekt on häirekeskusel eCall süsteemi väljaarendamine. Automaatne hädaabi teavitussüsteem ehk eCall on teenus, mis aktiveeritakse õnnetuse korral käsitsi või automaatselt õnnetusse sattunud sõiduki sees olevate anduritega. Teade liiklusõnnetusest jõuab häirekeskusesse ka siis, kui pealtnägijad või kannatanud ise häirekeskusega ühendust võtta ei saa.

Laev ei osanud veel öelda, kui uutele või vanadele autodele süsteemi peale panna saab.

"See on kindel, et autotootjad mingist hetkest varustavad kogu uue toodangu kohustuslikus korras eCalliga," lausus ta.

Kuidas järelturuga ja nende sõidukitega, mis täna juba inimeste kasutuses on, käitutakse, ei osanud ta öelda.

Samas on Laeva sõnul ka Eestis juba liikluses selliseid uusi sõidukeid, kus see süsteem on peal, aga häirekeskus veel süsteemiga ühendatud ei ole. Euroopa parlamendi otsuse kohaselt tuleb eCall-teenus Euroopa Liidus, sh Eestis kasutusele võtta alates 1. oktoobrist 2017.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus