TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti

Video
Merilin Pärli
14.04.2016 10:48
Rubriik: Eesti

Eestis on umbes 20 000 korterelamut, mis vajavad hädasti terviklikku renoveerimist, neist vaid 700 on viimase viie aastaga seda teinud. Nõukogudeaegse ehituskunsti tulemusel on tüüpprojektmajad tänapäevaste standardite kohaselt sisuliselt soojustamata ja ventileerimata. Korda tehtud betoonelementidest „paneelikas“ on aga turul hinnas ning võib kesta sisuliselt igavesti. Investeering renoveerimisse tuleb kokkuhoitud kulude arvelt kiiresti tasa.

Kortermaja terviklik renoveerimine on kulukas, kuid osaliselt seda ka ette võtta pole mõtet, leiab Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professor Jarek Kurnitski vestluses ERR-i uudisteportaaliga. „Ikka üks kord ja korralikult tuleks teha,“ on Kurnitski seisukoht.

Usinamad korteriühistud on selleks lasknud koostada ehitusprojekti ja taotlenud kuni lubatud 40% ulatuses renoveerimistoetust Kredexist – viimastel aastatel on sedasi korda tehtud 700 korterelamut, jäämäe veepealne osa.

Veerandsajandiga pooled majad korda

Kurnitski prognoosib, et samas tempos jätkates on 20-30 aasta pärast 10 000 maja korras, eeldusel, et Kredexi toetus EL-i fondidest või riigi vahenditest jätkub. Kuna fondid toimetavad aga tähtaegselt, on perspektiiv viiest aastast edasi ebaselge – võimalik, et toetused kaovad sootuks. Seetõttu soovitab Kurnitski ühistutel kiirustada ja toetuse taotlus kokku panna – Kredex toetab „järjest loe“ põhimõttel, st valikut ei tehta, kõik, kes tingimustele vastavad ja korrektselt taotlevad, toetuse ka saavad. Kredexi tingimus on aga, et renoveerimine peab olema täielik, mitte osaline.

Renoveerimistoetusteks on järgmise viie aasta peale ette nähtud 102 miljonit eurot, samas kui vajadus oleks mitu korda suurem. Seejärel võib aga seegi võimalus lõppeda, juhul kui uusi vahendeid ei leita.

„Õige on kohe renoveerida, sest vajalikud tehnilised lahendused on olemas,“ soovitab Kurnitski. „40% on väga hea toetus. Kui see ülipopulaarseks muutub ning raha hakkab otsa lõppema, võidakse seda toetusmäära allapoole tuua, nii et tasub ikka kohe ette võtta,“ kinnitab professor.

„Protsess ei ole lihtne – ei ole lihtne ei projekteerimise korraldamine ega ehitushangete korraldamine,“ hoiatab Kurnitski. Seetõttu tuleb kaasata ka tehniline konsultant, kes aitab projekti ette valmistada.

Vanad tüüpmajad soojustamata ja ventileerimata

Praegu on pudelikaelaks projekteerijate nappus, kes suudaks uues meetmes nõutud põhjalikumaid projekte teha, lisaks kipuvad olema mahud suuremad, kui projekteerijaid turul praegu on. Kurnitski samas nõudeid liialt karmiks ei pea – kui varem Kredex eeldas, et renoveerimise käigus ehitatakse üksiti välja korralikud ventilatsioonisüsteemid, siis töö käigus selgus, et nii see siiski polnud. Seetõttu lisati detailsed ventilatsiooninõuded nüüd toetuse tehnilistesse tingimustesse.

Vanadel hoonetel peab renoveerimise tulemusel kujunema energiamärgiseks vähemalt C klass, mis on praegune uute hoonete energiatõhususe miinimumnõue. Edaspidi peab uute hoonete energiatõhusus paranema B-klassini (madala energia hoone) ja alates 2021. aastast A-klassini (liginullenergiahoone). Vanadel tüüpelamutel on see aga pigem F ehk nagu ütleb Kurnitski: „Vanad kortermajad on tänapäeva mõistes soojustamata ja ventileerimata.“

Vilets soojustus ja olematu ventilatsioon ongi tüüpvead, mille Nõukogude-aegne ehituspärand meile jättis. Põhjused on Kurnitski sõnul lihtsad: ehitusmaterjale polnud eriti saada, et soojustada, lisaks oli energia sisuliselt tasuta käes – küta, palju jaksad. Läti ja Leedu elamufondi seisukord on seetõttu analoogne, küll aga ehitati nii Soomes kui Rootsis samal ajal – valdavalt 60-ndatel – nö magalarajooni elamuid ka juba siis energiatõhusatena.

Renoveeritud „paneelikas“ on igavene

Kurnitski kinnitab, et Mustamäe renoveeritud „hurštšovka“ on hea investeering, mille hind turul üksnes tõuseb ning arvata, et renoveerimine on vaid ajutine lahendus, on ekslik.

„Uus lahendus kestab ikkagi vähemalt 20 aastat, enamik lahendusi ka kauem. Fassaadi viimistluslahendused ei pruugi üle 20 aasta vastu pidada, siis on võimalik, et need fassaadid tuleb üle krohvida, kuid muud lahendused kestavad ikka pikaajaliselt,“ kinnitab Kurnitski. „Kui renoveerimise käigus ankurdatakse maja betoonelementide väliskoorikud sisekoorikutega, siis need kestavad heades tingimustes pärast terviklikku renoveerimist igavesti,“ kinnitab Kurnitski, et ehituskvaliteedi tõttu vanu elamurajoone lammutama hakkama ei pea.

„Korter Mustamäe renoveeritud majas on tõusva kinnisvaraväärtusega objekt,“ kinnitab professor, et müüma tõtata oma tüüpprojektkorterit ei tasu.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus