Valitsus jõudis kõigi eripensionide kaotamises üksmeelele (2)

Video
15.09.2016 16:38
Rubriik: Eesti

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kaotada 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.

„Tänane valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud,“ lausus peaminister Taavi Rõivas.

Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.

Otsusega oli rahul ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. "Mul on hea meel, et jõudsime täna otsusele kaotada kõik eripensionid, kuid samas andsime kindlustunde neile, kes on täna kaitseväe- ja politseiteenistuses."

Valitsusele esitatud analüüsis toodi muu hulgas välja, et eripensionid tuleb praegusel kujul kaotada, sest süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam tähtis motivaator.

Eripension on riigisektoris töötavale inimesele makstav pension, mis erineb üldise pensioniskeemi pensionist nii suuruse kui nõuete poolest. Kui tavaline vanaduspension oli näiteks mullu keskmiselt 375 eurot, siis prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot.

Eripensionid loodi 2000ndate aastate alguses. Eripensionid on kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja Eesti presidendil.

Praegu saab eripensioni politseist 1800 inimest, kaitseväest 750 inimest ja prokuratuurist 21 inimest. Kuna eripensione ei maksta samal erialal edasi töötades, motiveerivad need inimesi suhteliselt varases eas (alates 50. eluaastast) oma erialaselt töölt lahkuma.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!