Välisettevõtjad: sallimatus surub Eesti eduloo porisse

"Suhtumine põgenikesse ning rünnakud välismaiste töötajate ja sõjaväelaste vastu tuhmistab Eesti kui edumeelse rahvuse mainet," seisis ingliskeelses pöördumises, mille on 16. novembril allkirjastanud Eesti välisinvestorite kogu, Ameerika, Briti, Taani, Soome, Austria, Saksamaa, Hollandi, Norra ja Rootsi kaubanduskodade esindajad.

Sallimatu riik ei suuda enam enda juurde meelitada andekaid inimesi, kes võiks panustada Eesti arengusse, leiavad välisinvestorid. Kuid just avatus talentide vastuvõtule on olnud seni Eesti suurim trump.

"See võib kaasa tuua selle, et välisinvestorid pole enam Eestist nii palju huvitatud kui täna. Välisinvestorid toovad riiki palju raha, töökohti ja arengut," ütles välisinvestorite kogu esimees Christian Rajalin "Aktuaalsele kaamerale".

Kirja saatjad möönavad, et Eesti osalemine põgenike ümberjaotusprogrammis on kiiduväärt ettevõtmine. Teisalt aga tõdetakse kahetsusega, et samal ajal kogevad Eestis elavad välismaalased, eelkõige kohalikest erineva nahavärviga inimesed üha tihemini nii verbaalseid kui füüsilisi rünnakuid.

Välisettevõtjate jaoks on vastuvõetamatu olukord, kus mõned siinsed tipp-poliitilikud suhtuvad avalikult välismaalastesse ja põgenikesse Eestis hukkamõistvalt ning ei saa seepeale mingi avaliku kriitika osaliseks. See kõik on viib väliskaubanduse kodade liikmete arvates ekstremismini.

"Soovime tungivalt, et valitsus parandaks olukorda ja tegeleks välismaalaste tunnustamisega ning kaitseks Eestis olevaid vähemusgruppe," sedastatakse.

Selleks, et olukord paraneks annavad välisriikide esindajad valitsusele mõned kiireloomulised, lühikese ja pikema ajaplaaniga soovitused. Esimeses järgus peaks erinevad valitsuse ja riigikogu liikmed ütlema avalikult, et intolerantsus ehk sallimatus on häbiväärne. Samuti tuleks teha ulatuslik teavituskampaania, mis tõstaks kodanike teadvust sellest, kuidas mõjutab sallimatus Eesti mainele.

Üle tuleks vaadata ka keeleinspektsiooni nõuded, et äsja saabunud välismaalastel oleks võimalik ühiskonda panustada juba siis, kui uue keskkonnaga alles kohanetakse. Pikemas plaanis peaks kriitilise pilguga seirama ka seadusandlus, et kaitsta kodanikke, töötajaid ja tudengeid diskrimineerimise eest.

"Tugev rahvuslik pingutus selle nimel, et muuta üldist suhtumist ja näidata eestlaste kaastunde- ja empaatiavõimet aitaks parandada Eesti rahvusvahelist väärikust ning eeskujulikkust. E-mitmekesusest võiks olla kümne aasta pärast Eesti maine põhikujundaja. On taas aeg tiigrihüppeks."

Täispikkuses pöördumise leiab Eesti välisinvestorite kogu kodulehelt.