Fotod: Saksamaa kaitseminister kohtus Ilvese ja Rõivasega
Eestis ametlikul visiidil viibiv Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen kohtus president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Taavi Rõivasega, kes rääkisid vajadusest suurendada liitlaste kohalolekut Eestis.
Peaminister Rõivas ütles kohtumisel, et muutunud julgeolekuolukorras võiksid lisaks Ameerika Ühendriikide vägedele olla püsivalt kohal ka Euroopa liitlased.
“Eesti näeb, et Euroopa liitlaste püsivam kohalolek Eestis ja Balti regioonis võiks toimuda Saksamaa juhtimisel,” ütles Rõivas.
Rõivase sõnul on Saksamaa Eesti jaoks oluline liitlane nii NATOs kui ka Euroopa Liidus.
“Saksamaa õhuvägi on üks aktiivsemaid õhuturberotatsiooni panustajaid. Me oleme selle eest väga tänulikud, et Saksamaa lennukid kaitsevad Eesti õhuruumi,” märkis Rõivas.
NATO-Vene alusakti sõnastust tuleb vaadata oma aja kontekstis
President Ilves rõhutas, et ehkki Venemaa sõjaline jõud jääb NATOle kollektiivselt selgelt alla, on relvaüksuste arvukus Läänemere piirkonnas praegu Venemaa kasuks, mistõttu on oluline liitlaste kohaloleku suurendamine siinses piirkonnas.
Ilvese sõnul tuleb NATO-Vene 1997. aasta alusakti sõnastust, et "praeguses ja ettenähtavas julgeolekukeskkonnas ei paigutata uutesse liikmesriikidesse märkimisväärseid väeüksusi", vaadata oma aja kontekstis. Tänases julgeolekuseisus aastal 2015 ei saa aga 1997. aasta akt olla takistuseks püsivate heidutusüksuste paigutamiseks NATO piiririikidesse.
"Venemaa enda tegevus alates möödunud aasta algusest Ukrainas on võtnud NATO-Vene alusaktilt omaaegse tähenduse," sõnas Eesti riigipea.
Kohtumisel Saksamaa kaitseministriga räägiti Venemaa relvajõudude kohta käiva otsustamise ja üksuste liikumahakkamise kiirusest.
Nelja tunniga hakkavad Vene väed liikuma
"Me oleme viimase aasta jooksul korduvalt täheldanud, et umbes neli tundi kulub aega, kui Venemaa strateegiline juhtkond võtab vastu otsuse äkkõppuse läbiviimiseks kuni taktikalisel tasandil hakkavad väed liikuma," kirjeldas president Ilves. "See ei tähenda muidugi ühegi NATO liitlase territooriumi vallutamist, ent näitab, et otsustamise ja liikuma hakkamise kiirus on taandunud tänapäeval loetud tundideks ega eelda vägede pikaajalist koondamist piiri taha."
Eesti riigipea ja Saksamaa kaitseminister rääkisid ka ideest luua Euroopa Liidu armee, tõdedes, et kuigi Lissaboni leping näeb ette võimalusi selles suunas liikumiseks, on eesmärgini pikk tee ning strateegilise kommunikatsiooni olulisusest meie väärtuste eest seismisel.
Toimetaja: Aleksander Krjukov