Tapalased loodavad, et NATO üksuse saabumine tuleb kasuks valla elujärjele

Video
Jaak Eelmets, Tapa
11.07.2016 21:46
Rubriik: Eesti

Eestisse tulev NATO üksus hakkab paiknema Tapal ja valla elanikkond kasvab saabuvate välissõdurite arvel pea kaheksandiku võrra. Tapalased loodavad, et see tuleb kasuks valla elujärjele ja majandusele.

Juba Esimesest maailmsõjast saadik teab Eesti Tapat kui sõjaväelinna. Eriti palju sõjaväge oli seal pärast Teist maailmasõda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin oli suur sapöörikool, siis oli lennuvägi, siis oli vist mingit stroipatti, ühesõnaga - siis oli tuhandeid, mitte tuhat. Ja kui siia nüüd tuleb üks tuhat, ma pean ütlema, et mind isiklikult ta ei häiri," rääkis Tapa elanik Enn.

Uusehitused sõjaväelinnakus ja polügoonil, kasarmute ja abihoonete laiendamine ja teenindamine loovad juurde töökohti. Samuti valmistutakse linnas uute korterite, poodide ning puhkekohtade ehitamiseks.

"Me arvame, et nad on üsna ostujõuline publik ja kui neid tuleb siia juurde - nagu me uudistest kuulsime, et lausa tuhatkond inimest -, siis meil on selle üle natuke hea meel. Ma loodan, ettevõtjad ka vaatavad palju positiivsema pilguga Tapa peale ja tulevad siia midagi tegema," arutles Tapa vallavanem Alari Kirt.

Tapalastel on kokkupuuteid juba seal paiknevate NATO sõjaväelastega ja juurdetulijatega loodetakse hakkama saada.

"Mis ta siin annab, aga eks ta rahvast rohkem annab ja nii palju kui mina neid näinud olen, ma ei nurise. Olen neid kohanud ja rääkind ka nendega paar sõna. Nii palju kui mina oskan seda inglise keelt," rääkis Tapa elanik Tarmo.

Tapa vallas elab ligi kaheksa tuhat elaniku. Sõjaväelinnaku laiendamisse plaanitakse investeerida nelja aastaga 52 miljonit eurot.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus