Linnalabor soovib pakkuda mereäärsete kinnistute omanikele tulevikuvisiooni
Linnalabori ideekorje eestvedaja Teele Pehki sõnul on Tallinna kesklinna mereäär pisut unarusse vajunud, kuid see annab võimaluse luua sinna innovatiivne avaliku ruumi lahendus. Seetõttu on Linnalabor koostöös kohalike maaomanikega alustanud ideekorjet, et kaardistada pealinlaste avalikku huvi Tallinna kesklinna mereääre suhtes ning ootab selleks tarbeks linlastelt lennukaid ideid.
Teele Pehk ütles, et ideekorje tarbeks valmistati ette nutirakenduse, mille abil saavad kasutajad edastada enda ideid Tallinna kesklinna mereäärse ala arendamisel.
"Soovime neid ideid, mis ringlevad inimeste peades, kui nad käivad seal piirkonnas, ja neid ideid on palju, sest kesklinna mereäär ootab veel arendust," selgitas Pehk Vikerraadio saates "Uudis+".
Tema sõnul Noblessner ja Meremuuseum näitavad, et midagi toimub, aga see on Pehki hinnangul pigem jupiti arendamine. "Suures osas on Tallinna kesklinna äär on võrreldes teiste Euroopa linnadega väärtuslik pärl, mis on unarusse jäänud," tunnistas ideekorje eestvedaja.
Linnalaboril oli võimalus Tallinna kultuurikatla rahvusvahelises projektis läbi mõelda kontseptsioon, mida teha, et tõsta pealinlaste teadlikust mereäärsest alast, ja teisalt, kuidas parandada pikki mereäärt kulgevaid ühendusi ja seeläbi parandada ligipääsetavust kesklinna rannapiirkonnale.
"Meil ei ole, sellist mereääre promenaadi ja kulgemise võimalust seal," selgitas Pehk, kes märkis, et ideekorje tundus kõige sobivam viis, kuidas kaardistada avalikku huvi, mis puudutab eeskätt avalikku ruumi.
"Avalikku ruumi selles mõttes, et ehitame selle ehitise sinna ja ärme seda hoonet sinna raja, vaid just seda majade vahelist või mitte hoonetega piiratud avalikku ruumi, kus saab igaüks olla," toonitas Pehk, kes ootab korjesse pigem unistavaid visioone ning loodab, et projekti keskkond ei muutu nö heakorra veebiks ja halamise platvormiks.
Lisaks sellele tõdes Pehk, et viimasel ajal on pealinna mereäärsete piirkondade kasutamine oluliselt tõusnud. "Viis aastat tagasi Tallinna kolinud inimesena hakkan ise ka tajuma, et tõesti ma elan merelinnas," märkis ta.
Samas nentis ta, et inimeste teadlikkus näiteks randade osas on ikka veel madal. "Pirita, Stroomi ja Pikakari randa teavad enamus, aga kus kesklinnas saaks randa minna, seda ei teata," rääkis Pehk, kes küll lisas, et Kalaranna tuntus on hakanud kasvama ning ka linnahalli kõrval on väikesed isetekkelised rannakesed.
Täna on tihtipeale nii, et kellegile kuulub teatud maatükk antud lõigul, see isik tellib arenduse või räägib investoritega ning siis hakkab vaidlema detailplaneeringu üle kohaliku kogukonnaga. Pehk nõustus, et tegelikult võiksid maahaldajad varem juba kogukonna käest nõu küsida.
"Selline planeerimispraktika on suuresti protestimisele ülesehitatud, sest kellele meeldib, et merevaate ette tuleb maja või hakatakse elamu ette hakatakse suurt teed ehitama," tõdes Pehk, kes lisas, et ideekorjega proovitakse antud praktikat murda ning kaardistada pealinlaste huve mereääre suhtes.
Kampaania esimese kahepäevaga on kogunenud juba sada ideid. "Seal on juba selliseid, et paneme mereäärde suure Tallinna sildi nagu Hollywoodis või teeme kuhugile siia püügi koha," rääkis ideekorje eestvedaja, kes aga lisas, et on laekunud ka väga praktilisi ideid, mis parandavad ligipääsu mereäärele.
Näiteks tõi Pehk ühe ideekorje kasusaajana välja Tallinna Sadama, kes hakkab koostöös arhitektuurikeskusega, sadama ja kesklinna vahelisi ühendusi parandama. "Tehakse eskiise ja teemaplaneeringuid, et paari aasta pärast tegelikult need jalgsi teed ka luua," lausus Pehk, kelle kinnitusel ongi korje peamine idee pakkuda maaomanikele tulevikuks mõeldud visiooni.
Seetõttu on antud ettevõtmise üks olulisemaid tahke see, et projekt viiakse läbi koostöös inimestega, kellel on otsene otsustusõigus ehk tegemist pole lihtsalt toetusfondide kaudu rahastatud visioonikonkursiga, vaid maaomanike endi poolt tunnustatud ja toetatud projekt. "Läbirääkimised käivad Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga ja paari teise osapoolega veel ehk need, kes praegu on pundis, Noblessner ja Tallinna Sadam eelkõige, on hea näide sellest, kes näevad projektist kasu," ütles eestvedaja, kes lisas, et Noblessner pakub projekti raames mõne idee teostamiseks lisaraha.
Toimetaja: Allan Rajavee