Matemaatikaeksami analüüs: eksam pidanuks olema jõukohane, kuid osa õpilastest pidas seda ikka raskeks
Selle aasta kevad tuli keskkoolilõpetajatele teisiti, sest erinevalt eelmistest aastatest pidi gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami. Eksami läbimiseks tuli varasema 20 punkti asemel saada üks punkt.
Kõige enam on mõtte- ja kõneainet pakkunud matemaatikaeksam. 2010. aastal muutus riiklik õppekava, mis tähendas, et gümnaasiumisse õppima asunud noor pidi valima kitsa matemaatika ainekava ehk õppima kaheksa kursuse jagu matemaatikat või laia ainekava, kus matemaatikat õpiti 14 kursust.
Lõpuklassis sai gümnasist valida, kas sooritab laia või kitsa matemaatika eksami. Selle eksami tulemused ongi kõige enam andnud riigieksameid korraldavale Sihtasutusele Innove suve jooksul analüüsiainet.
Eksamitulemusi ja analüüse tutvustab täna SA Innove õppekava- ja eksamikeskuse juhataja Aimi Püüa, kes rääkis "Vikerhommikule", et kitsa ja laia matemaatika valinud õpilasi oli enam-vähem võrdselt. 4000 õpilast tegi kitsast ja vaid 100 õpilast rohkem valis laial kursusel põhineva eksami.
Kitsa matemaatika puhul jääb Püüa sõnul silma, et seda eksamit eelistasid tüdrukud. Kõikidest tütarlastest 54,7 protsenti valisid eksamiks kitsa matemaatika. Samuti eelistasid kitsast matemaatikat vene soorituskeelega eksaminandid – neist valis selle eksami 64 protsenti eksaminandidest. Ligi veerand kitsa matemaatika eksami sooritanutest olid kutseõppest, õhtuõppest ja eksternõppest.
Kitsa matemaatikaeksami tulemus 30,2 puntki.
Kolme riigieksami keskmised tulemused
Kevadel arvati, et kitsa eksami kesine tulemus tuli n-ö laiskade õpilaste pärast, kes läksidki eksamilt vaid üht punkti püüdma. Püüa aga kinnitas, et uuring ja analüüs näitasid, et nn ühe punkti püüdjaid tegelikult ei olnud.
"Kõik kes vastasid, pingutasid ühtviisi nii esimese kui teise osa lahendamisel ja ei ole näha sellist trendi, et tuldi tehti üks-kaks ülesannet ja lahkuti," ütles Püüa.
Küll aga tõid õpilased kitsa matemaatika valimise puhul välja asjaolu, et mingi eksam tuli valida ning valiti lihtsam. Vähem toodi kitsa eksami valimist välja põhjusega, et seda oli vaja õpingute jätkamisel.
"Iseloomulik oli see, et kitsa eksami lahendajad, eriti need, kelle tulemus ei olnud eriti kõrge, tõid välja, et nende jaoks olid ülesanded arusaadavad, aga nad lihtsalt ei osanud," ütles Püüa.
Laia eksami valinute hulgas oli aga oluliselt rohkem neid, kes valisid eksami seetõttu, et eksamitulemust oli vaja õpingute jätkamiseks.
Matemaatikaeksami kitsaskohad
Innove palus analüüsida, kas eksam vastas õppekavale ja oli jõukohane. Kui laia eksami puhul ei toonud analüüsija välja ettepanekuid eksami muutmiseks, sest see vastas õppekavale ja pidi olema jõukohane, siis kitsa eksami puhul toodi välja, et eksam vastas küll ainekavale ja sisaldas erineva raskusega ülesandeid, aga tänase kontingendi puhul tundub, et eksam oli sooritajatele raske.
Kitsa eksami puhul on tehtud ka rida ettepanekuid. Näiteks seda, et eksami võiks teha lühemaks, nii ajaliselt kui mahult, et sooritaja tunneks, et eksam on talle kohane.
Kuna tänavu sai eksamist läbi ka ühe-punktise tulemusega, siis vähenes oluliselt apellatsioonide hulk. Kui varasematel aastatel on olnud palju neid, kel on vaja kooli lõpetamiseks eksamil saada vähemalt 20 punkti, siis tänavu 1-punktise lävendi tõttu neid apelleerijaid ei olnud.
Kuna demograafiline olukord tingib üldise õpilaste arvu vähenemise, väheneb aasta-aastalt ka eksami sooritanud õpilaste hulk.
Riigieksamite sooritanute arv
Fakte riigieksamite kohta:
* Eksameid sooritas 9654 eksaminandi.
* Hindajad pidi kahe kuu jooksul läbi vaatama üle 24000 eksamitöö.
* Eksamitöid hindav vähemalt 2, vajadusel 3 korda üksteisest sõltumatut hindajat.
* Eesti keele eksamit tegi 6951 ja eesti keele teise keelena eksamit tegi 2177 eksaminandi.
* Eksaminandid said valida kitsa või laia matemaatika riigieksami. Kitsa eksami tegi 4067 ja laia eksami 4171 eksaminandi.
Toimetaja: Taavi Libe, Marju Himma