Intervjuu Marina Kaljurannaga: maailmavaatelt olen liberaal
Presidendiks pürgiv Marina Kaljurand ütles ERRi portaalile kirjalikult antud intervjuus, et ta on maailmavaatelt liberaal, kes toetab töötamise madalamat maksustamist ning suuremaid investeeringuid kõrgharidusse, pooldab riigi laenuvõtmist ainult äärmisel vajadusel ja suure ettevaatlikkusega ning ei pea Eesti pagulaspoliitikat sugugi häbenemisväärseks.
Kirjeldage palun, mille poolest erineb teie maailmavaade Siim Kallase omast? Aga Mart Helme omast?
Ma ei soovi võrrelda oma maailmavaadet Siim Kallase ja Mart Helme omaga. Olen liberaalse maailmavaatega, usun inimeste vabadusse ja võrdsusesse ning võrdsesse kohtlemisse. Ülejäänu saate tuletada minu vastustest.
Kas pooldate samasooliste abielu?
Ma arvan, et täiskasvanud inimestel peab olema õigus viia ellu oma vaba tahet ja elada koos teise täiskasvanuga, kui nende eesmärk on ühist õnne jagada ja kasvatada. Ükskõik, kuidas seda nimetatakse - lepinguliseks kooseluks, tsiviilpartnerluseks, abieluks või millekski muuks.
Kas toetate ühetaolist või astmelist tulumaksu?
Eestis on täna astmeline tulumaks maksuvaba miinimumi näol ja kehtima hakkav maksuvabastus madalama sissetulekuga inimestele suurendab töötasu maksustamise astmelisust veelgi - ehk me ju oleme peaaegu igal aastal liikunud sinnapoole, et madalama palgaga inimeste maksukoormus väheneks. Ma leian, et tuleb vähem maksustada töötamist ja pingutamist ning tuleb rohkem maksustada kulutamist, raiskamist, passiivsust.
Kas Eesti peaks praegust ülimadalate intresside keskkonda ära kasutama ja laenu võtma? Milline riigivõla tase oleks teie meelest põhjendatud? Kuidas peaks laenuraha kasutama?
Miks peaks keegi laenu võtma lihtsalt selle pärast, et see hetkel on odav? Põhiküsimus on, mida selle rahaga peale hakata. Eesti vabariigi puhul, mis on väike riik, mille pärandamine järgmistele põlvedele peab olema eriti hoolsasti järelevalvatud, oleksin ekstraettevaatlik.
Muidugi ei ole laen kuradist - võlaorjus on seda. Mida liiga suur võlg - kas majapidamiste võlg pankadele või riigi võlg välislaenajatele - võib riigiga teha ja kuidas halvata selle suveräänsuse ning paisata selle täielikult oma võlausaldajate kontrolli alla, oleme viimase kümnendi jooksul näinud väga lähedalt. Oleme ka isegi ju üks sellistest võlausaldajatest. Riigivõla optimaalne tase pole kindlasti minu välja arvutada.
Ma arvan, et laenuotsus peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud. Ma ei välista laenamist. Piltlikult öeldes: kui selg on vastu seina mis tahes põhjustel, siis tuleb laenata, ma ei arva, et oma inimestel tuleb lasta nälgida. Aga need on ekstreemsed olud. Normaalsetes oludes peaks laen olema mõeldav pikaajaliselt oluliste taristuprojektide jaoks, mille riske Eesti puhul erasektor ei taha või ei suuda arvestada või kanda ning mis samas võiksid olla Eesti jaoks olulised. Ma usun, et riigi ja majanduse edukus sõltub ühendustest. Ilma korralike ühendusteta on meil oht muutuda perifeeriaks. Laenuga või ilma, aga ka mina tahaksin näha rohkem investeeringuid majandussektorite tehnologiseerimisse, parematesse ühendustesse, Eesti kõrghariduse ja teaduse arendamisse ja rahvusvahelistumisse.
Kas peaminister Taavi Rõivas näitas umbusaldust avaliku hariduse vastu, pannes oma lapse erakooli?
Ma arvan, et Taavi Rõivase perekondlikud otsused oma lapse koolihariduse osas on tema perekonna otsused, mis kindlasti lähtusid lapse parimaist huvidest. Üldiselt mulle meeldib Eesti ühtluskooli põhimõte, ent meeldib ka see, et me tolereerime nende keskel teistsuguseid koole, sealhulgas erakoole. Mina ise olen lõpetanud Tallinna 7. keskkooli ehk tänase Tallinna Inglise Kolledži, selle on lõpetanud ka minu tütar ja minu poeg on lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Üldiselt on Eesti haridus väga hea ja aina ühtlasemalt hea.
Kas Eesti olemasolev pagulaspoliitika on konservatiivne või liberaalne? Kas see vajaks muutmist? Kuidas?
Ei ole mõtet salata, et meie pagulaspoliitika on alalhoidlik. Seda mõjutavad nii minevikutraumad kui ka meie suhteline väiksus ning hirm suutmatuse ees väljakutsega hakkama saada. Pagulaste vastuvõtmine ja aitamine on ju muidugi mingis mõttes risk, nagu ta on ka võimalus, kui seda hästi teha, nagu kirjutas Postimehe ühes heas arvamusloos Priit Perens.
Ent meil pole mingit põhjust oma poliitikat kuidagi häbeneda - Eesti täidab täna endale solidaarselt Euroopa partneritega võetud kohustusi. Jah, suures pildis on meie panus võibolla tõesti väike. Ent meie anname oma panuse, sest me teame, et ühel päeval läheb meil vaja sõprade tuge. Eesti enda pagulaspoliitika pole Euroopa mastaabis praegu teema - see on hoopis Euroopa selle sajandi väljakutse, mida me lähiaastail mingite administratiivsete sammudega nagunii ära ei juhi. Küsimus on laiem: mis üldse saab Põhja-Aafrika nõrkadest riikidest, mis saab tulelõõmas Lähis-Idast, millist rolli mängib seal Türgi, millist Venemaa, millist meie liitlased ja millest meie koos oma liitlastega. Pagulasvood on nende protsesside tulemus.
Kas toetaksite kinnisvaramaksu kehtestamist? Kohalikku müügimaksu?
Eestis on kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse alusel kehtivaid kohalikke makse kehtestatud hulgi - kümnetes ja kümnetes omavalitsustes kehtib nii reklaamimakse kui parkimismakse. Ma arvan, et omavalitsustel võiks olla õigus kehtestada kohalikke makse. See oleks õigustatud praeguse halduskorralduse puhul. Ma ei näe probleeme, kui müügimaks oleks taas lubatud.
Ent mul pole mingeid illusioone selle osas, kas see Eesti-suguses riigis ka midagi head teeks. Kunagi kehtis Tallinnas müügimaks, aga see tühistati riigikogu poolt pärast seda, kui ettevõtjad vaidlustasid selle Euroopa Kohtus. Põhjus - aktsiisikaupadele müügimaksu kehtestada ei saa. Samuti on müügimaks mingil ajal kehtinud Maardu ja Kunda linnades ning mitmes vallas (Harku, Peipsiääre, Torgu, Are, Kaisma). Narvas kehtis loomapidamismaks jne. Eesti mõistes me ei saa väljaspool Tallinna ja mõnda suuremat majanduskeskust rääkida üldse mingite täiendavate maksude mõistlikkusest, vähemalt mitte siis, kui nende eesmärk on teenida omavalitsusele pikaajaliselt stabiilset tulu.
Kinnisvaramaksuga on teine lugu. Vaistlikult tahaksin selle vastu olla - oleme abikaasaga rajanud kodu Nõmmele ning abikaasa ja laste peredega suvekodud Hiiumaale. Teisalt olen teadlik, et majandusteadlased peavad kinnisvaramaksudest üldiselt lugu, kuna see annab laia maksubaasi, majandustsüklitest vähem sõltuva tulu. Teatud ühiskondades, kus kinnisvara omamine on kallis ja märk suurest majanduslikust kindlustatusest, on kinnisvaramaks ka ümberjagamismaks jõukamatest vähemkindlustatuile. Eestis on kinnisvara soetamine olnud eri põhjustel kättesaadav ja soositud ka riikliku poliitika läbi, mille osadeks on noore pere laenud läbi Kredexi, kodualuse maa maksuvabadus jms. Kinnisvaramaks oleks Eesti kontekstis äkiline samm vastassuunas senise kursiga, mistõttu ma ei pea seda täna õigeks. Aga loomulikult kuulaksin Eesti maksupoliitika küsimustes ekspertide ja teadlaste seisukohti - me elame teadusliku teadmise ja faktide ajastul ning kui vähegi võimalik, võiksime oma väärtusotsuseid teha ka parima teadusliku teadmise baasilt.
Milline on teie hinnangul Eesti poliitilise korruptsiooni tase? Kas seda on vähe? Kas seda on palju? Kas korruptsiooni- ja majanduskuritegude eest määratavad karistused on piisavad?
Teadlased väidavad, et massi- ja skandaalimeedia ajastul on üks huvitav kaasnähe, mis puudutab korruptsiooni: korruptsioonijuhtumite arv väheneb, olemasolevad juhtumid uuritakse lõpuni, tihti mõistetakse süüdlased süüdi ning inimeste korruptsioonitaju kasvab.
Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis oleme 168 uuringus osaleva riigi seas 23. kohal. See on väga hea - me oleme maailma arenenud majanduste ja jõukamate riikide klubi parimate riikide kandadel.
Ma arvan, et see, et Eestis keelati ära äriühingute annetused erakondadele, on väga positiivne ning et sellega kaasnes parteide rahastamise kasv avalikest vahenditest. Samuti on Eesti positiivset arengut toetanud ka muud faktorid: majanduse struktuuri muutmine, mis muu hulgas tähendab, et vähem sektoreid sõltuvad kohalikust poliitikast, vähem dotatsioone ja subsiidiume, sularaha osakaalu vähenemine majanduses ja elektrooniliste maksete kiire kasutuselevõtt. Lisaks on muutunud teatud asjade sotsiaalne aktsepteeritavus - olles olnud suursaadik nii Venemaal kui Kasahstanis, võin öelda, et ka selles küsimuses kuulub Eesti oma elanike igapäevaste tõekspidamiste poolest kindlalt Euroopasse.
Ma ei ole Eestis kunagi ise vahetult poliitilise või ametnike korruptsiooniga kokku puutunud. Mul on jäänud mulje, et meil ei ole probleeme korruptsiooni- või majanduskuritegude karistuspraktikaga.
Kas kapol peab olema õigus teabehanget kasutades korruptsioonikuritegusid uurida?
Ma usun ja tean pikaajalise Eesti vabariigi teenistujana, et kapo ei kasuta teabehanget spetsiifiliselt selleks, et nullist üles ehitada uusi “asju". Teabehanget tehakse kohtuniku loa alusel, selleks peab olema piisav põhjus. Kui teabehanke raames kogutakse tõendeid uutest võimalikest kuritegudest, siis tuleb neid ka uurida. See kehtib ka korruptsioonikuritegude kohta.
Kas Eesti karistuspoliitika on õige? Kas karistused raskete kuritegude eest on liiga kerged?
Eestis ei ole minu hinnangul üldjuhul liiga kerged karistused kuigi on selge, et iga üksiku juhtumi puhul, eriti kui on tegu raskete kuritegudega, tunnevad kannatanud või nende lähedased ja tihti ka avalikkus, et ükski karistus pole piisav. Karistuspoliitika ja seadused annavad raamid, mille sees lahendatakse konkreetseid juhtumeid, arvestades iga juhtumi üksikasjade ja asjaoludega.
Milline on teie seisukoht surmanuhtluse osas?
Ma ei toeta surmanuhtlust karistuspoliitika osana.
Kas kerge uimasti, näiteks kanepi, kasutamine peaks olema legaalne?
See on küsimus, kus ma tahaksin toetuda puhtalt ekspertide teadmistele, mis aitaks leida lahenduse, mis tooks ühiskondlikult parima tulemuse, vähima kahju.
Milline on teie seisukoht inimtekkelise globaalse soojenemise küsimuses?
See on küsimus teadlastele. Teadlased leiavad, et kliima soojeneb ja valdav osa neist leiab, et inimese panuse tõttu. Ma kaldun sellega nõustuma. Samas tean, et Eestis on lugupeetud teadlasi, kes usuvad kliimasoojenemisse, ent ei näe selles inimesel olulist rolli. Vaatamata erinevatele seisukohtadele põhjuste osas on teadlased ühel meelel, et kliima soojeneb. Mis tähendab, et sõltumata kliimasoojenemise põhjustest peame me väga tõsiselt suhtuma muutustesse, mis kliimasoojenemisega kaasnevad, s.h liikide muutumisse, kaldaerosiooni, ilmastiku muutumisse. Eestil on olemas sellekohane strateegia, mille rakendamine on ülioluline.
Toimetaja: Karin Koppel