Paet: Eestil on head väljavaated saada ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks
Selle aasta oktoobris sai kümme aastat sellest, kui tollane välisminister Urmas Paet esitas Eesti valitsuse nimel ÜRO-le avalduse, et saada 2020. aastal ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks. Täna on Paet kindel, et Eesti on vastutuseks valmis ning šansid koha saamiseks head.
ÜRO julgeolekunõukogu on maailma suurima organisatsiooni vaat' et kõige tähtsam juhtorgan, millesse kuulumine on ühest küljest küll prestiiži küsimus, teisalt aga annab väikeriigile hindamatu kogemuse, aitab luua üleilmseid sidemeid ja suhteid, mida Paeti sõnul ei saa pisikesel maal kunagi liiga palju olla.
Paet meenutas, et 2005. aastal vaid aasta jagu Euroopa Liidus ja NATO-s olnud Eesti kandideerimisotsus tekitas avalikkuses üsna tugeva debati. 2020. aastaks polnud ükski ELi liikmesriik kandidatuuri üles seadnud. Seetõttu Eesti esitas kandidatuuri just selleks aastaks.
"Ja siis pani Rumeenia ka oma kandideerimise samaks ajaks. See polnud just kõige kenam tegu, sest sai räägitud, et võiks planeerida nii, et Euroopa riigid ei peaks üksteisega võistlema ning ressursse sama asja peale kulutama," rääkis Paet.
Siiski hindab Paet Eesti võimalusi 2020. aastal julgeolekunõukogusse pääseda Rumeenia omadest paremateks, sest Rumeenia on ajutise liikme toolil juba neli korda istunud.
Ajutiste liikmete staatuse otsustab peaassamblee hääletus, mis tähendab, et iga ÜRO liige saab hääletada, millist ajutist liiget ta julgeolekunõukogus pooldab.
"Paljudel riikidel on põhimõte toetada seda, kes pole veel nõukogus olnud. See võib olla Eestile väga kasulik," arvas Paet.
Eerik-Niiles Kross, kes käis mõne nädala eest ÜRO-s samuti Eestile lobitööd tegemas, leidis, et Eesti pääsemine julgeolekunõukokku ei pruugi küll Venemaale mokkamööda olla, kuid kuna praeguses olukorras ei ole palju riike, kes pimesi Venemaa soovitusel hääletaksid, ei tohiks see kuidagi takistuskiviks saada.
Ka Paet nõustub, et näiteks Eesti ja Rumeenia vahelises konkurentsis ei mängi Venemaa mingit rolli, sest Rumeenia ei vaata poliitikas enam Venemaa poole. Seetõttu on ka vähetõenäoline, et Venemaa omalt poolt Rumeenia kandidatuuri toetaks või tahaks Eesti lobitöösse kaikaid kodaratesse visata.
Eesti trump on vägivallatu üleminek
Sedasama teiste riikide toetuste kogumist tuleb Paeti arvates ka kõige tõsisemalt võtta. Niisiis jätkub ja tugevdub Eesti diplomaatide peen töö liikmesriikide veenmises, et just Eesti pääsemine julgeolekunõukokku oleks neilegi kasulik.
"Tavaliselt tehaksegi teineteisele toetusavalduste kokkuleppeid, see on väga levinud võte," sõnas Paet. See tähendab, et kui Eesti soovib saada toetust hiljuti Eestiga jalgpalli mänginud Kariibi mere riigilt Saint Kitts ja Nevis, tuleb leida saarteriigi esindajatega diplomaatias ühine keel, mõista selle maa vajadusi ja seisukohti ning pakkuda neile oma tuge ja väljavaateid. Samuti tuleks ilmselt toetada mõnd Saint Kitts ja Nevise ettepanekut või kandideerimist.
Väikestele riikidele lähenemine olekski Paeti hinnangul õige käik, sest väikeriigid oskavad näha olulisust selles, et nõukogusse ei kuuluks vaid suured otsustajad.
Viie aasta jooksul tuleb kindlasti suurendada ka osalemist arengukoostöö projektides ja suhtuda hoolivalt ÜRO rahumissioonidesse. "Rahu ehitamine on üks olulisi, põhilisi valdkondi ja ÜRO eesmärke," märkis Paet ning lisas, et Eesti saab end heast küljest näidata ka Euroopa Liidu nõukogu eesistujana 2018. aastal.
Eesti trump on kindlasti ka vägivallatu väljatulek suurtest muutustest. "Arvan, et Eesti on valmis," andis Paet riigile hinnangu.
Poliitik rõhutas samas, et Eesti peab viie aasta jooksul siiski tõsiselt tegelema oma seisukohtade tutvustamisega, sest on väga võimalik, et kandidaate esitatakse samast regioonist samale perioodile veelgi.
ÜRO julgeolekunõukogu on üks kuuest ÜRO põhiorganist ning selle ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu koosneb viiest alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa) ning kümnest peaassambleel kaheks aastaks valitud mittealalisest liikmest .
Mittealaliste liikmete valimisel lähtutakse geograafilise tasakaalu põhimõttest, mistõttu peab kolm julgeolekunõukogu liiget olema Aafrika, kaks Aasia, kaks Ladina-Ameerika, üks Ida-Euroopa ning kaks Lääne-Euroopa ja teiste riikide regionaalsest grupist.