Poliitikud soovitavad haridustee poolelijätmise vastu võidelda karjäärinõustamise ja praktikavõimalustega
Ainuüksi üle-eelmisel õppeaastal langes Eesti haridussüsteemist välja 20 000 inimest. Poliitikud pakuvad selle probleemi lahendamiseks nii paremat karjäärinõustamist kui ka
praktikavõimalusi.
Poliitikauuringute keskus Praxis peab liiga kõrgeks nende inimeste hulka, kes langevad välja Eesti haridussüsteemist. Haridustee pooleli jätnud täiendavad aga juba niigi suurt erialase hariduseta inimeste osakaalu Eestis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Praxise hinnangul on õpilaste tagasitoomine suur väljakutse, sest koolitee poolelijätmise põhjused on väga erinevad - alustades vähesest õpimotivatsioonist, vale eriala valikust ja lõpetades perekondlike probleemidega.
Kutseharidusest langes 2012./2013. õppeaastal välja üle 6000 õppija, kõrgkooli jättis samal aastal pooleli üle 11 000 tudengi. Kui üldhariduses oli väljalangevus madal, siis gümnaasiumist lahkus 2000 õpilast.
Mailis Reps Keskerakonnast peab kõige olulisemaks, et haridussüsteemist ei lahkuks koolikohustuslik laps. Ümberkorraldust vajab tema arvates tugisüsteem.
"See, et me lõpetasime meie tugiõpetajate rahastamise, see on täna väga valus. Kui me läheme natukenegi suurest linnast välja, siis on ainus võimalus Rajaleidja ja see on osutunud väga kalliks. Maakoolid ütlevad, et 27-28 eurot tund logopeedi sisse osta on võimatu. See on liiga-liiga kallis. Siin peab riik leidma mõne teise lahendi," selgitas Reps.
Repsi sõnul on kutse- ja kõrgkoolist väljalangevuse probleemiks eriala valik. Seda seisukohta jagab ka Vabaerakonna esimees Andres Herkel.
"Meil tuleks kindlasti väga tõsiselt mõelda karjäärinõustamisele," sõnas Herkel. "Ega see ei pruugi lahendada kõiki probleeme, aga see struktuur ise kõneleb sellest, et kui just kutseharidus ja kõrgharidus on probleemsed, siis on ilmselt tegu valikutes, mida noored inimesed ise teevad."
Sotsiaaldemokraat Maimu Berg ütles, et vaja oleks paindlikumaid võimalusi, et noored saaksid kutse- ja kõrgkooli ajal osalise tööajaga töötada. Vaja oleks maksta ka häid stipendiume neile, kes hästi õpivad.
"Me programmis oleme mõelnud muuta õppelaenude ja toetuste süsteemi niisuguseks paindlikuks, et vastavalt olukorrale me kas maksame mõnele tagasi või ei maksa. Või see maksab tagasi ja see ei maksa - olukord on erinev. Aga see paindlikkus on oluline moment siin," lausus ta.
IRL pakub ideed suuremast tööpraktika võimalusest juba kooliajal.
"Ka see, et koolidele seada tulemusindikaatorid - kellel langeb näiteks rohkem õpilasi välja - vaadata, mis see põhjus on. Kas oleks vaja teistsugust haridust anda? Kindlasti on suuremad vajadused ka keskhariduse järele. Et ei ole ainult akadeemiline keskharidus, vaid on ka midagi, mis jääb kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse vahepeale," märkis IRL-i fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta.
Reformierakondlane Paul-Eerik Rummo nimetas üheks väljalangevuse põhjuseks aga õppekavade ülepaisutatust, tema arvates oleks vaja õppeainete paremat seotust omavahel ja õppeainete
seotust reaalsete eluliste vajadustega. "Võimalikult püüda arendada koolide ja kodude side t- see on küsimus, mis ei mahu ainult hariduse alla. Siin on küsimus ka sotsiaalsetes toetustes ja vanemate tööhõives."
Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme hinnangul tekitavad probleeme jäigad programmid. Kutsehariduses ei jälgita tema hinnangul turu vajadusi ning koolides lonkab distsipliin.
"Karistamine ikkagi peab olema niisugune, et õpilane teab, et see karistus tuleb ja see karistus tekitab talle pikemaajalisi probleeme. Mitte ainult niimoodi, et korra kuskil nurgas ja siis naerab niimoodi," sõnas Helme.
Toimetaja: Laur Viirand