Haldusreformi seaduse vastased ja pooldajad esitasid riigikohtule oma argumendid

Video
4.10.2016 11:42
Rubriik: Eesti

Kohalikke omavalitsusi esindav vandeadvokaat Paul Varul märkis teisipäeval riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istungil, et haldusreformi seaduses sätestatud 5000 elaniku nõue pole kuidagi põhjendatud. Riigikohus kuulas teisipäeval ära kõigi menetluspoolte arvamused haldusreformi seadusest ning teatab otsuse kuulutamise aja esimesel võimalusel.

"Haldusreformi seadusel on kindlasti hea eesmärk tõsta kohalike omavalitsuste võimekust, kuid ainult arvu alusel seda teha pole mitte millegagi põhjendatud," märkis Varul.

Tema sõnul on seaduses ettenähtud ka erandid ehk elanike miinimumarvuna toodud 3500 elanikku ja territoriaalne miinimumsuurus, kuid need erandid on liiga kitsad.

"5000 elaniku kriteeriumi kohta pole tehtud ühtegi uuringut, pole teaduslikku põhjendust, mis seda arvu põhjendaks," tõdes Varul ja lisas, et see arv ei lähtu tegelikkust vajadusest.

Varuli sõnul tuleb sundühendamise säte tühistada. "Olles erinevatel aegadel seadusloomega kokku puutunud, võin öelda, et mina pole nii segast paragrahvi, kui seaduses paragrahv 9 sundühendamise kohta, veel näinud," tõdes Varul.

Varuli hinnangul ei ole sundühendamine haldusreformi eesmärgi saavutamiseks sobilik, vajalik ega mõõdukas ning on ebaproportsionaalne ja rikub põhiseadust.

Eestimaa maaomavalitsuste liit ja linnade liit on seisukohal, et haldusreformi seadus on põhiseadusega vastuolus sundühendamise ja kohalike omavalitsuste elanike miinimumarvu osas.

Liitude hinnangul pole ka vabatahtliku ja sundliitumise tähtajad piisavad. 

Kõpu vald: vabatahtlik ühinemine on ikkagi sundühinemine

Kõpu vallavanem Siim Avi märkis, et haldusreformi seadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole mõõdukas.

Avi sõnul on haldusreformi seadus kombineeritud varsemas seadusandluses juba sätestatuga, kuid antud juhul pole antud mõistlikku tähtaega ühinemiseks ja nn vabatahtlik liitumine on tegelikult samuti sundühinemine, sest see on seaduses tähtajaga piiritletud.

"Varasemas seadusandluses oli kehtestatud aastane tähtaeg, kuid varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet," märkis Avi.

Tema hinnangul oleks õigusgarantii tagatud, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.

Avi sõnul on haldusreform riikliku sunniga ja sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel ning mõlemal juhul tekkivate kulude hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.

Riigikogu põhiseaduskomisjon peab haldusreformi seadust põhiseaduspäraseks

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul soovitakse haldusreformiga muuta riigi haldusterritoriaalset korraldust, et seniste väikevaldade ja -linnade asemele moodustuksid omavalitsusüksused, kes suudavad end ise oma vahenditest majandada.

"Et kohalikud omavalitsused suudaksid planeerida kohalikku arengut senisest terviklikumalt, pakkuda oma elanikele kvaliteetsemalt avalikke teenuseid ning pidurdada selle kaudu maapiirkondade ääremaastumist," ütles ta.

"Eesti on kahaneva rahvastikuga riik, kus on küllat suured regionaalsed erinevused. Rahvastiku vananemise ja rände tõttu väheneb paljude maakonnakeskustest kaugemale jäävate väikeste kohalike omavalitsuste (KOV) investeerimissuutlikkus ja sellega nende sisuline finantsiline iseseisvus. Eestis on praegu 213 KOV üksust ning üle pooltes nendest jääb elanike arv alla 1800," tõdes Laanet.

Laaneti sõnul prognoositakse aastaks 2030 ääremaalistes KOV üksustes elanike arvu kahanemist kuni 38 protsenti ning seejuures võib eakate osakaal neis omavalitsusüksustes tõusta keskmiselt praeguselt 22 protesndi pealt selleks ajaks 30 protsendi ehk pea kolmandikuni.

"Eelkõige on just väikestel omavalitsustel raske palgata piisaval hulgal pädevat personali ja tagada elanikele avalike teenuste kättesaadavus piisavalt heal tasemel, samuti reaalselt mõjutada kohaliku elukeskkonna kujundamist. Eesti omavalitsuskorraldus peab aga olema kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuletatava põhimõttega, mille kohaselt peavad omavalitsusüksused olema oma ülesannete täitmiseks piisavalt võimekad," märkis Laanet.

Laaneti sõnul on suuremates omavalitsustes suurema tulubaasiga paremad võimalused palgata häid spetsialiste ning igal konkreetsel spetsialistil omakorda on võimalik keskenduda korraga kitsamale valdkonnale ehk spetsialiseeruda ja professionaliseeruda.

"Samas on suurematel omavalitsustel mastaabiefekti tõttu senisest paremad võimalused vähendada juhtimiskulude osakaalu. Tekivad eeldused suunata rohkem ressursse kogukondade elu edasiviivatesse tegevustesse. Seega on reformi peamine eesmärk muuta KOV üksused senisest oluliselt võimkamaks ja tõhusamaks," tõdes Laanet.

Laaneti sõnul on riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul haldusreformi seadus põhiseadusega kooskõlas.

Valitsus on haldusreformi põhiseaduspärasuses veendunud

Valitsust esindav vandeadvokaat Jüri Raidla kinnitas, et valitsus on veendunud haldusreformi eesmärgi- ja põhiseaduspärasuses.

"Valitsuse poolt konkreetse ja selge ajaraami sees algatatav haldusterritoriaalse korralduse muutmine on isikute põhiõiguseid ja kohalike omavalitsuste toimetulekut tagavate miinimumsuurusega kohalike omavalitsuste tekkeks sobiv, vajalik ja mõõdukas ning sellest tulenevalt ka põhiseaduspärane abinõu," märkis Raidla.

Tema sõnul on ka riigikontroll, mida ei saa kindlasti suures valitsuse lembuses süüdistada, andnud soovitused ning ka muude riikide praktika on kinnitanud, et suuremad omavalitsused on suurema tulubaasi, teenustevõrgu ja kompetentsiga, mistõttu suudavad nad paremini enesega toime tulla ning ka elanike põhiõigusi tagada.

"Seega aitab omavalitsuste suurusele miinimummäära kehtestamine kaasa tulubaasi, teenustevõrgu ning kompetentsi suurenemisele ning seeläbi ka omavalitsuste
toimetulekule ja elanike põhiõiguste tagamisele," tõdes advokaat.

Riigihalduse ministri Arto Aasa kinnitusel on põhjendus haldusreformi seaduses sundühendamise kulude hüvitamisele ülempiiriks seatud 100 000 euro puhul väga lihtne.

"Senised ühinemiskulud on jäänud 60 000-70 000 euro piiresse. Kui on vaja suuremaid kulusid hüvitada, siis on valitsus valmis seda tegema, kuid senine kogemus näitab, et need summad jäävad sellesse suurusjärku," märkis Aas.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on haldusterritoriaalse korralduse muutmise komplekssusest lähtudes ja võttes arvesse erinevate institutsioonide analüüse, haldusreformi seaduses sätestatud meetmed proportsionaalsed, sobivad, vajalikud ja mõõdukad ning põhiseadusega kooskõlas.

Õiguskantsler: sundühendamisel tekkib probleem valimisteni jääva napi ajaga

Õiguskantsler Ülle Madise on seisukohal, et haldusreformi seadus jääb põhiosas riigikogule antud põhiseadusega antud valikuruumi piiresse, kuid paraku ei võimalda haldusreformi seaduses kehtestatud ajakava kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil.

Nii on tema hinnangul sundühendamise läbiviimine planeeritud ajaliselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele liiga lähedale ja sundühendamise vaidlustamisel võib tekkida olukord, kus volikogu kandidaatidele ja valijatele ei ole piisavalt varakult selge, millise kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes valimisi läbi viiakse.

"Kõige tõsisem probleem ongi valimistega seoses, kuid see ei puuduta vabatahtlikke liitujaid, keda on enamus," märkis Madise, kuid lisas, et demokraatia põhimõtetega on vastuolus olukord, kus kohalikele valimistele minnakse vastu nii, et pole teada kellest see kogukond koosneb, segadus ringkondadega jne. "Ja ka valimistliitude moodustamiseks peab jääma aega," märkis ta.

Madise sõnul pole siiski põhjust pidada seadusandja valitud mudelit kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise võimaluse loomisel meelevaldseks või asjakohatuks.

Haldusreformi seadusega pole rahul 26 omavalitsust

Riigikohtult taotlevad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist 26 kohalikku omavalitsust: Kõpu, Juuru, Tõstamaa, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara, Ülenurme, Haaslava ja Karksi vallavolikogud ja Loksa linnavolikogu.

Omavalitsused vaidlustavad haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega, samuti demokraatia ning õigusselguse põhimõtetega.

Istungil kuulab riigikohus ära kõik menetlusosalised: kohalike omavalitsuste esindajad, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe, valitsust esindava justiitsministri ja riigihalduse ministri, õiguskantsleri, linnade liidu esidaja ja maaomavalitsuste liidu esindaja.

Omavalitsuste taotlust arutab riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi viieliikmeline koosseis ehk riigikohtunikud Priit Pikamäe, Jüri Põld, Jaak Luik, Eerik Kergandberg ja Indrek Koolmeister.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teatab otsuse kuulutamise aja hiljem.

Täismahus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi haldusreformi teemaline istung:

1. osa:

 

2. osa:

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (11)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus