Eestis käivitus kaduma läinud laste otsimist kiirendav kiirteavitussüsteem Katrin Alert

Video
24.03.2016 20:24
Rubriik: Eesti

Tänu SA-le Kadunud jõudis Eestisse kadunud laste kadumisteadete võimalikult kiireks levitamiseks loodud kiirteavitussüsteem, mis abil on võimalik teavitada kogukonda kadunud lapsest ning koguda esimeste väärtuslike tundide jooksul võimalikult palju teavet.

Eestisse laienes 1996. aastal USA-s loodud kiirteavitussüsteem, mille abil saab võimalikult kiiresti levitada teavet teadmata kadunud laste kohta. Eestis kannab see süsteem nime Katrin Alert ning see sai nime 13-aastase Katrini järgi, kes jäi kadunuks 2000. aastal ja keda pole siiamaani üles leitud, vahendas "Ringvaade".

Eradetektiiv ja SA Kadunud juht Aare Rüütel ütles, et taoline nimi valiti, kuna sellega soovitakse vanale juhtumile tähelepanu juhtida.

"Me oleme kaks aastat seda süsteemi sisse töötanud, taganud selle, et see oleks kiire ja meil on kokkulepe Digiekraanidega, kellele on ekraanid kaubanduskeskustes ning PublicTv-ga, kellel on ekraanid ühistranspordis üle-Eesti," rääkis Rüütel.

Tema sõnul on neid teabepunkte vaja juurde luua nii tanklatesse, kioskitesse ja igale poole, kus see võimalik on. "Kui kellegil on ideid, kuidas paremini ja efektiivsemalt teavet levitada, siis võtke ühendust meiega," sõnas Rüütel.

"Eesmärk oleks jõuda sel aastal Riia lennu- ja bussijaama, sest see esimene peatuskoht kuhu välismaale suunduvad alaealised kodust ära jooksnud jõuavad," märkis eradetektiiv. Samas pole Läti selle süsteemiga liitnud, kuid Eesti SA-l on lõunanaabrite juures vabatahtlikest koosneb partnerorganisatsioon, kellega sel teemal tehakse koostööd.

Kiire tegutsemine on kadunud inimeste otsimise puhul oluline, kuna esimestel tundidel on võimalik koguda kõige värskemat teavet, mille toel saab ka operatiivselt tegutseda. "Teave vananeb kiiresti, sest inimesed ei mäleta, videokaamerad ei salvesta ja lahkutakse sündmuskohast," selgitas Rüütel.

Seetõttu aitabki kadunud laste otsimiseks loodu kiirteavitussüsteem kaasata otsingutesse tervet kogukonda ja koguda maksimaalset infot ning kaasata otsingutesse võimalikult palju inimesi. "Meil on kuskil 500 kuni 1000 inimest üle Eesti, kes aktiivselt on päeval väljas," märkis Rüütel.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!