Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Liikluspolitseinik: tuleks testida juhikandidaatide vaimset võimekust
Liiklushuligaanide arvu piiramiseks tuleks muu hulgas hakata testima juhikandidaatide vaimset võimekust, enne kui nad autokooli pääsevad, leiab politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits.
Eesti Päevalehe ajakirjanik Holger Roonemaa tuhnis numbrites ja dokumentides ning tuli täna lagedale analüüsiga, mis näitab, kes on Eesti jõhkraimad liiklushuligaanid. Eelmise aasta kõige paadunum liiklusretsidivist jäi politseile vahele 18 juhul ehk korra vähem kui iga kolme nädala tagant.
"Selle loo lugeja saab teada, et see alumine ots, kõige halvem ots, kes Eesti teedel ja tänavatel liigub - need on ikka väga jõhkrad ja väga paadunud huligaanid sõna otseses mõttes. Siin on näiteid inimestest, kes on paari-kolme-nelja nädala jooksul tekitanud kolm erinevat avariid. Neilt on võetud load ära, nad on pandud aresti. Nad on arestikambrist vabanenud - nädal aega hiljem on nad jälle tekitanud õnnetuse või jäänud kiiruse ületamisega vahele, ja veel mitme muu rikkumisega. Kõige jõhkramad huligaanid jäävad vahele tihemini kui kord kolme nädala jooksul," rääkis Holger Roonemaa intervjuus ETV saatele "Terevisioon".
Ajakirjaniku sõnul on need liiklushuligaanid noored, üldjuhul hariduseta inimesed nii maal kui ka linnas.
"See lahendus peab alguse saama ikkagi ümberõpetamisest. Aga kuidas nende inimeste peadesse jõuda - eriti veel, kui koduses või sõpruskonnas selline suhtumine on valdav - see on väga hea väljakutse," ütles Roonemaa. Ta meenutas, et need noored on üles kasvanud üheksakümnendatel aastatel, kui oli kauboikapitalismi aeg ja reeglid ei kehtinud, ning võib-olla on selline suhtumine kaasa saadud juba lastetoast.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits ütles, et reeglina on liiklushuligaanid 16-30 aastat vanad, kõige agressiivsemad liikluses on aga alla 24 aasta vanused juhid.
"Tõepoolest, mängivad rolli ka nende vaimsed võimed, ehk siis mis peegelduvad kindlasti ka nende haridustasemes. Väga paljud sellised rikkujad on põhiharidusega või algharidusega. See võib-olla annab sellise signaali, et peame hakkama tegema võib-olla vaimse võimekuse teste enne seda, kui üldse juhikandidaadid autokooli pääsevad. Või lisaks autojuhi teadmiste ja oskuste testile tuleb hakata ka vaimse võimekuse teste tegema, sellepärast, et tõesti on tugev seos ka nende isikute vaimse võimekusega - et miks nad nii teevad," rääkis Tarmo Miilits.
Miilitsa sõnul külastavad liikluspolitseinikud noori süstemaatilisi liiklusrikkujaid sageli ka nende kodus, et neid kontrolli all hoida.
"Politsei roll on see, et tuleb üsna jõuliselt sekkuda, tuleb üsna jõuliselt sellised inimesed ka ühiskonnast paraku aeg-ajalt eraldada, tuleb selleks taodelda ka aresti kohtult, või siis muid selliseid sanktsioone. Näiteks kas või kuriteo toimepanemise vahendi kohtu kaudu konfiskeerimine ehk siis sõiduki äravõtmine, et ta füüsiliselt ei saaks sõita, sellepärast, et vaimsed võimed takistavad."
Liikluspolitseinik nentis, et praegu oleme siiski veel kaugel selliste testide kehtestamisest. "Terve Euroopa tegelikult otsib neid erinevaid võimalusi. Ja eks me võtame seda Euroopa teadmist ja ise jagame Euroopale oma ettepanekuid. [---] See on terve Euroopa probleem.
Miilits märkis, et sellised noored ei pane toime üksnes liiklussüütegusid, vaid on ka muidu probleemsed isikud, tihti ohtlikud ja agressiivsed, varastavad või rikuvad joobes olekus avalikku korda.
"Ei saa öelda jah, et nad otsivad seda elamustejanu ainult liiklusest - nad otsivad seda elamustejanu kogu elust ja häirivad teisi kodanikke," ütles Miilits. Tema sõnul peaks olema tihedam sõel neile, kes pääsevad liiklusesse, ning probleemide ennetamiseks on vaja kõrgetasemelist koolitust.
"Me ei saa kogu aeg ainult kärpida autokoolide õppekavasid - muudkui ainult lühendada tundides, järjest lihtsamaks seda teha. Seda teed mööda ei saa enam edasi minna, tuleb see peatada," rääkis Miilits.
"Selle loo lugeja saab teada, et see alumine ots, kõige halvem ots, kes Eesti teedel ja tänavatel liigub - need on ikka väga jõhkrad ja väga paadunud huligaanid sõna otseses mõttes. Siin on näiteid inimestest, kes on paari-kolme-nelja nädala jooksul tekitanud kolm erinevat avariid. Neilt on võetud load ära, nad on pandud aresti. Nad on arestikambrist vabanenud - nädal aega hiljem on nad jälle tekitanud õnnetuse või jäänud kiiruse ületamisega vahele, ja veel mitme muu rikkumisega. Kõige jõhkramad huligaanid jäävad vahele tihemini kui kord kolme nädala jooksul," rääkis Holger Roonemaa intervjuus ETV saatele "Terevisioon".
Ajakirjaniku sõnul on need liiklushuligaanid noored, üldjuhul hariduseta inimesed nii maal kui ka linnas.
"See lahendus peab alguse saama ikkagi ümberõpetamisest. Aga kuidas nende inimeste peadesse jõuda - eriti veel, kui koduses või sõpruskonnas selline suhtumine on valdav - see on väga hea väljakutse," ütles Roonemaa. Ta meenutas, et need noored on üles kasvanud üheksakümnendatel aastatel, kui oli kauboikapitalismi aeg ja reeglid ei kehtinud, ning võib-olla on selline suhtumine kaasa saadud juba lastetoast.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits ütles, et reeglina on liiklushuligaanid 16-30 aastat vanad, kõige agressiivsemad liikluses on aga alla 24 aasta vanused juhid.
"Tõepoolest, mängivad rolli ka nende vaimsed võimed, ehk siis mis peegelduvad kindlasti ka nende haridustasemes. Väga paljud sellised rikkujad on põhiharidusega või algharidusega. See võib-olla annab sellise signaali, et peame hakkama tegema võib-olla vaimse võimekuse teste enne seda, kui üldse juhikandidaadid autokooli pääsevad. Või lisaks autojuhi teadmiste ja oskuste testile tuleb hakata ka vaimse võimekuse teste tegema, sellepärast, et tõesti on tugev seos ka nende isikute vaimse võimekusega - et miks nad nii teevad," rääkis Tarmo Miilits.
Miilitsa sõnul külastavad liikluspolitseinikud noori süstemaatilisi liiklusrikkujaid sageli ka nende kodus, et neid kontrolli all hoida.
"Politsei roll on see, et tuleb üsna jõuliselt sekkuda, tuleb üsna jõuliselt sellised inimesed ka ühiskonnast paraku aeg-ajalt eraldada, tuleb selleks taodelda ka aresti kohtult, või siis muid selliseid sanktsioone. Näiteks kas või kuriteo toimepanemise vahendi kohtu kaudu konfiskeerimine ehk siis sõiduki äravõtmine, et ta füüsiliselt ei saaks sõita, sellepärast, et vaimsed võimed takistavad."
Liikluspolitseinik nentis, et praegu oleme siiski veel kaugel selliste testide kehtestamisest. "Terve Euroopa tegelikult otsib neid erinevaid võimalusi. Ja eks me võtame seda Euroopa teadmist ja ise jagame Euroopale oma ettepanekuid. [---] See on terve Euroopa probleem.
Miilits märkis, et sellised noored ei pane toime üksnes liiklussüütegusid, vaid on ka muidu probleemsed isikud, tihti ohtlikud ja agressiivsed, varastavad või rikuvad joobes olekus avalikku korda.
"Ei saa öelda jah, et nad otsivad seda elamustejanu ainult liiklusest - nad otsivad seda elamustejanu kogu elust ja häirivad teisi kodanikke," ütles Miilits. Tema sõnul peaks olema tihedam sõel neile, kes pääsevad liiklusesse, ning probleemide ennetamiseks on vaja kõrgetasemelist koolitust.
"Me ei saa kogu aeg ainult kärpida autokoolide õppekavasid - muudkui ainult lühendada tundides, järjest lihtsamaks seda teha. Seda teed mööda ei saa enam edasi minna, tuleb see peatada," rääkis Miilits.
Toimetaja: Heikki Aasaru