Uudistepäeva kokkuvõte 24. oktoobril
Siin on valik tänastest olulisematest uudistest!
IMF tõi välja Eesti tootlikkuse nõrga kasvu
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kiitis äsja lõppenud iga-aastase visiidi käigus heaks Eesti majanduspoliitika ja reformikavad, kuid väljendas muret tootlikkuse nõrga kasvu pärast.
IMFi hinnangul tuleb tulevikus leida võimalusi tootlikkuse ja palgakasvu tasakaalustamiseks ning konkurentsivõime edendamiseks. Seda on seisukohta jagab ka Eesti Pank, kuid keskpank ei pea õigeks riigi sekkumist nõudluse stimuleerimiseks, kuna tööhõive ja palgakasvu näitajad kinnitavad see ei ole vajalik.
Eesti Panga president Ardo Hansson rõhutas, et Eesti majanduskasvu võtmeküsimus on sihtturgude areng ning ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõime. Seetõttu on Hanssoni sõnul oluline, et otsuseid langetatakse riigieelarve pikaajalist jätkusuutlikkust silmas pidades, mitte lühiajalise kiirenduse saavutamiseks.
Lasteaiad toetuvad pagulaslaste õpetamisel üksteise kogemusele
Ühes Haapsalu lasteaias sirgub täna kaheksa sõjapõgenike perekondadest pärit last. Tänaseks on nad siinse lasteaiaeluga juba kenasti kohanenud ja tunnevad lasteaia direktori Riima Velbre sõnul end väga hästi, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ometi ei olnud lasteaiaõpetajatel enne mingisugust ettevalmistust sõjapiirkonnast pärit lastega tegelemiseks.Lasteaednike riigipoolne ettevalmistamine on jäänud pigem tagaplaanile ja eelkõige toetutakse teineteise kogemustele.
"On helistanud üks lasteaed Viljandist, et nendel tuli ka üks pagulaspere. Nad küsisid, et mida tegema peaks ja millised on meie kogemused," rääkis Haapsalu Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre. Velbre ütleb, et nüüd, kus kriisikoldest pärit lapsed juba mõne kuu vältel lasteaias käinud on, saavad õpetajad küll koolitusi, kuid hea oleks, kui praktilisi nippe oleks jagatud juba varem.
Seda, et lasteaiad on ettevalmistavas protsessis jäänud pigem tähelepanuta, nendib ka MTÜ pagulasabi juht Eero Janson.
Paet kandideerib ALDE asepresidendiks
Reformierakond esitas üleeuroopalise liberaale ühendava erakonna ALDE asepresidendi kandidaadiks Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti.
ALDE kongress toimub 1-3. detsembril Varssavis. Paeti kandidatuuri esitanud Reformierakonna esimees Taavi Rõivas märkis, et Paet omab Eesti kõige pikemaajalisema välisministrina ja nüüdse Euroopa Parlamendi liikmena laiapõhjalist kogemust välis-ja julgeolekupoliitikas.
"Ta on silmitsi seisnud mitmete Euroopa kaitsekriisidega, sealhulgas 2008 Gruusias ja 2014 Ukrainas ning on juhtinud Eesti edukat liitumist OECD-ga. Praegu on ta nimetatud Euroopa Parlamendis Euroopa Liidu kaitsepoliitika ja Arktika-poliitika raportööriks," lausus Rõivas.
USA mõttekoda: Venemaa võib tuua Läänemerele tuumavõimekusega raketikandjaid
Samal ajal, kui meedia tähelepanu on keskendunud reedel La Manche'i väina läbinud ja Süüriasse suunduvale lennukikandjale Kuznetsov, on märksa vähem jälgitud Vene mereväe kahe korveti väidetavat teekonda Läänemerele, tõdeb USA mõjukas mõttekoda Atlantic Council.
Vene mereväe korvetid kannavad tuumavõimekusega Kalibr-tüüpi tiibrakette.
Kalibr tiibraketi lennuulatus kuni 2600 kilomeetrit, mis tähendab, et antud relvasüsteem on märksa võimekam kui hiljuti Leningradi oblastisse paigutatud raketisüsteemid Iskander, mis on suuteline suure täpsusega tabama strateegilisi sihtmärke 500 kuni 700 kilomeetri kaugusel.
Valloonia ei kavatse EL-i ultimaatumit rahuldada
Belgia Valloonia piirkonna parlament teatas esmaspäeval, et ei kavatse rahuldada Euroopa Liidu ultimaatumit seoses Kanadaga sõlmimist ootava vabakaubandusleppega.
"Selle ultimaatumi austamine ei ole võimalik," ütles Valloonia parlamendi spiiker André Antoine raadiojaama RTL Belgia harule.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk nõuab esmaspäeva hilisõhtuks Belgialt vastust, kas riigil on võimalik EL-i ja Kanada vabakaubanduslepet (CETA) toetada.
EL on hoiatanud, et kui Belgia oma positsiooni selgelt välja ei ütle, tühistab blokk neljapäevaks kavandatud tippkohtumise Kanadaga, mille raames plaaniti lepe allkirjastada.
Antoine'i sõnul on oluline CETA-ga seoses õigesti tegutseda, sest see võib sillutada teed tulevastele kaubanduspaktidele USA ja Hiinaga.
Norra meedia: CAS hakkab sellel nädalal Šmigun-Vähi dopingujuhtumit arutama
Norra telekanal TV2 avaldas täna, et rahvusvahelises arbitraažikohtus CAS tuleb sellel nädalal arutusele suusataja Kristina-Šmigun Vähi dopingujuhtum.
2014. aastal avalikustati, et Šmigun-Vähi 2006. aastal antud dopinguproovist leiti molekule, mis viitasid keelatud ainete kasutamisele.
TV2 andmetel on Šmigun-Vähi A- ja B-proov osutunud positiivseks ning asi on edasi kaevatud rahvusvahelisse arbitraažikohtusse, kes on sellega siiani tegelenud.
Šmigun-Vähi on ise dopingu tarvitamist eitanud.
Peaminister Taavi Rõivas teatas kihlusest
Peaminister Taavi Rõivas andis sotsiaalmeedia vahendusel teada, et kihlus pikaaegse elukaaslase Luisa Värgiga.
Rõivas säutsus täna Twitteris, et suvel sai tehtud pikka aega isiklikus tööplaanis ootel olnud otsus ning sellele tuli jaatav vastus. Luisa Värk kinnitas jutte kihlusest samuti Twitteri vahendusel.
Taavi Rõivase ja Luisa Värgi peres kasvab tütar Miina Rihanna, peagi saab pere täiendust.
Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.
Sügis on Eesti lõhilaste jaoks kudeaeg, mil jõe- ja meriforellid ning lõhed kiirevooluliste puhaste jõgede kruusasele põhjale oma marja koevad. Veeseis vaadeldavas kudeojas on paarkümmend sentimeetrit kõrgem kui eelmisel aastal, mis võimaldab kaladel rahulikumalt kudemisele keskenduda ning meil toimuvat paremini jälgida.
Kalakaamera pärineb Looduskalendri veebist.
Toimetaja: Allan Rajavee