Professor haldusreformist: väga tõsiselt tuleb suhtuda ääremaastumise probleemi (2)

Video
10.03.2016 21:58
Rubriik: Eesti

Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees ütles, et haldusreformiga on jõutud tegudele lähemale kui kunagi varem, kuid tema sõnul tuleks pöörata tähelepanu omavalitsuste liitumise tõttu laieneda võivale ääremaastumisele.

Mäeltsemees rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et haldusreformi edenemise puhul on ühest küljest meeldiv idee, et piire tuleb muuta arvestusega, et 20-25 aastat vastu pidada. Samas tuleb tema sõnul mõelda, mis hakkab toimuma juba 3-5 aasta pärast.

"Meil ei taheta rääkida, et ääremaastumine oleks probleem. /.../ Läti vähendas 7-8 aastat tagasi 5 korda valdade arvu ja kogu aeg on räägitud, et Läti tegi seda, miks siis meie ei saa hakkama. Tänase Eesti Päevalehe juhtkiri aga lõppes sõnadega, et Lätis läbi viidud piirireform tõi kaasa uue ääremaastumise laienemise. Nii et minu arvates tuleb väga tõsiselt suhtuda ääremaastumise teemasse ja mitte öelda, et see probleem iseenesest ära kaob," selgitas professor.

Üks valdade liitumisega seotud probleem on tema sõnul see, et riik küll annab selleks toetust, kuid omavalitsuste tulubaasi probleemiga ei tegeleta.

"Praegu on pakutud valla- ja linnjuhtidele porgandit, et kui nad lahkuvad, saavad preemia, tänagi valitsus otsustas tõsta veelgi ühinevate valdade toetust. Aga minul on siin natuke hirm. On räägitud, et vallad hakkavad riigilt suurt raha saama. Saadakse küll Toompealt see toonekurg kätte, aga järgnevatel aastatel tuleb hakata varblasega elama, sest kui ikkagi ei tegeleta omavalitsuste tulubaasi probleemiga, siis tuleb paratamatult mõelda, et omavalitsuse tulud jäävad edaspidi küsitavaks selle suure valla tingimustes," arutles Mäeltsemees.

Ta tõdes, et summad, mida riik omavalitsustele pakub, on stiimulid, kuid massiline liitumine võib tekitada suure koormuse riigieelarvele.

"Ma mäletan, et 20 aastat tagasi toimus esimene vabatahtlik liitumine - Halinga - Pärnu-Jaagupi. Läks aasta või kaks, kui suurte konfliktide, vaidlustega saadi valitsuselt tollal lubatud ühinemistoetus kätte. Kuidas nüüd hakkab ühinemistoetus tulema ja kust selleks riigieelarves raha leitakse, mille arvelt? Me teame, et Euroopa Liidu võimalikud toetused muude projektide tarbeks liiguvad pigem Türgi suunas jne ja ma küll ei tahaks näha, et hakatakse vähendama hariduse, teaduse ja muude valdkondade riigieelarvelist finantseerimist selle tõttu, et kohalikud omavalitsused on saanud lubaduse, et saavad ühinemisel suure preemia,"rääkis professor.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar