Õiguskantsler taunis loosunglikkust riigiasjade ajamisel ja soovitas korrastada erakondade rahastamist (1)

Video
20.09.2016 8:53
Rubriik: Eesti

Õiguskantsler Ülle Madise ütles teisipäeval riigikogu ees, et riigiasjade korraldamisel kohtab veel liialt omakasupüüdlikust, otsustusvõimetust ja loosunglikkust, kuid tunnustas saadikute rolli võimude tasakaalustajana. Samuti vajavad Madise sõnul täpsustamist reeglid erakondade rahastamisel.

"Riigikogu on võtnud heas põhiseaduse vaimus varasemaga võrreldes aktiivsema ja sõltumatuma rolli. Tänan parlamendisaadikuid, fraktsioone ja komisjone selle eest ja loodan, et riigikogu kehtestab end veelgi tugevamalt tegeliku õigusloojana," ütles õiguskantsler oma aastaülevaates.

Ta lisas, et valitsuse püüet õigusloomet monopoliseerida võib küll mõista, ent riigikogu ülesanne ongi hoida võimude tasakaalu. Üksnes rahva valitud riigikogu peegeldab Eesti rahva erinevaid huve ja hoiakuid. Nõnda seisneb valitsuse töö riigikogule seaduste ettevalmistamises ning parlamendi väärikas abistamises analüüsi ja nõuannetega. Üleolevad märkused, millest paistab üksnes ministrites ja ministeeriumiametnikes kehastuv tarkus, pole aga kuidagi kohased," rääkis Madise.

Erakondade rahastamine vajab täpsustamist

Probleemiks nimetas Madise, et jätkuvalt on reguleerimata erakondade sidusorganisatsioonid, mille kaudu on võimalik rahastada poliitikat väljaspool erakonna rahastamisele ja aruandlusele seatud piire, mis juba omakorda on liialt ähmased.

Ta meenutas, et 2013. aasta kohalike valimiste järel tegi erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ridamisi ettekirjutusi mitmesuguste keelatud annetuste vastuvõtmise eest, mis puudutasid linnaeelarvevahendite kasutamist kandideeriva ametiisiku isiklikuks poliitiliseks reklaamiks.

Tallinnas võimul oleva Keskerakonnaga seotud seotud ettekirjutused on vaidlustatud kohtus ning praeguseks jõudnud ringkonnakohtute ning riigikohtu arutada.

Kahjuks on Madise jätkuvalt jõus seisukoht, et kuni kohtuvaidlus pole saanud lõplikku, see tähendab riigikohtu tasandi lahendust, siis ei tohi ERJK erakondadele tehtud ettekirjutusi oma koduleheküljel avaldada. Õiguskantsleri hinnangul kuuluvad ka need järelevalveettekirjutused avaldamisele kohe peale jõustumist kohtuvaidlustest sõltumata. "Vastavalt avaliku teabe seadusele peavad erakondadele tehtud ettekirjutused olema avalikud alates erakonnale kättetoimetamisest ja sõltumata kohtusse kaebamisest," ütles Madise.

Ta avaldas lootust, et loodetavasti jõuavad kohtud aegsasti enne 2017. aasta sügise omavalitsuste volikogude valimiste kampaania algust lõplike lahenditeni ja saab selgeks, millised reklaami- ja rahastamisvõtted on lubatud, millised keelatud. "Poliitiline konkurents peab olema aus, st kõikidel erakondadel, valimisliitudel ja kandidaatidel peaks olema õiguslikud raamid selged."

Madise märkis, et juba 2012. aastal algas mõttevahetus poliitiliste mängureeglite korrastamiseks,erakondadele finantsiliselt võrdsemate võimaluste kindlustamine ning võimalike kulutamispiiride seadmine. Ta lisas, et ERJK praktikast ilmnevad faktid paraku kõnelevad ilmsest vajadusest muutuste järele.

ERJK käsutuses olevatest aruannetest ilmneb parlamenti pääsenud erakondade üsnagi vilets majanduslik olukord 2015. aasta lõpus. Madise osundas, et erakonnad tegelesid peaasjalikult vanade kampaaniavõlgade tasumisega, tehes seda sisulise poliitilise tegevuse arvel. "Kui Eesti parlamentaarne demokraatia ja selle areng peavad eelkõige seisma tugeval erakonnademokraatial, siis sellest tulenevalt pole erakonnademokraatia tugevusega lood hästi."

Õiguskantsler hoidub pinnapealsusest

Madise märkis, et õiguskantslerini jõudvad kirjad peegeldavad tihtilugu pettumust. "Näiteks selle üle, et täiesti õigustatud muresid – olgu Eesti kultuuriruumi ja rahu püsimise, töö, kooli, tervise või riigivalitsemise kvaliteedi pärast – kiputakse mitte märkama või hoopis alavääristama. Siira huviga kuulamine, väärikas arutamine ja otsekohene selgitamine hoiavad ühiskonda koos," lausus õiguskantsler.

"Eesti hoidmine on iga riigiteenija kirjutatud või kirjutamata ametijuhendi esimene, kõige olulisem punkt. Nii püüab ka õiguskantsleri ametkond inimesi kõiki seaduslikke vahendeid kasutades aidata. Püüame loobuda tarbetust formaalsest kirjavahetusest: kui kirjutada, siis lühidalt, selgelt ja ausalt; püüame käia ise kohal ja uurida asjaolud välja, kohtuda nende ametnike ja poliitikutega, kellest mure lahendamine sõltub ning kasvatada üldist õigusteadlikkust. Selles töös palun kõikide Riigikogu liikmete, tegelikult aga kõikide inimeste abi ja nõuandeid," rääkis Madise.

Otsustusjulgust on vähem kui vaja

Õiguskantsler märkis, et ülevaateperioodi ilmestab ühiskonna, poliitikute ning ka ametnike kaugenemine mõistlikust, fakte ja loogikat austavast riigiasjade käsitlusest, väiksem koostöötahe ja hapram usaldus üksteise vastu. "Leidlikkust ja otsustusjulgust on samuti vähemaks jäänud, omakasulist ässitamist aga juurde tulnud. See kõik paistab õiguskantsleri töölaualt välja. Kahjuks leidub neidki, kes selles keerulises olukorras pakuvad lahenduseks võimu kontsentreerimist, tasakaalumehhanismide nõrgestamist ning loosunglikku näivust," sõnas Madise.

Nii tundubki Madise sõnul tihti, et Eesti liigub pigem käsu- ja keeluühiskonna, selmet igaühe vabaduse laiendamise ja sisustamise kursil. "Meile peab kodanikena jääma võimalus omal vastutusel midagi teha või tegemata jätta, riivamata seejuures teiste inimeste samasuguste õiguste piiri. See on minu hinnangul vabaduse tuum. Pahatihti pole plaanitavatest uutest keeldudest-käskudest sisulist kasu deklareeritud eesmärgi saavutamisel. Ühiskond muutub aga nõrgemaks, pettunuid ja hammasrataste vahele jäänuid tuleb iga uue keelu tõttu ainult juurde."

Eesmärkideni tuleb jõuda heaga

Madise ütles, et rõõm kellegi teise vabaduse piiramisest ja sellest saadav poliitiline kasu on aga ajutine, tõenäoliselt on parem tee rõhutada igaühe vastutust ja vabadust, püüda eesmärke saavutada hea, mitte kurjaga. Ta märkis, et Eesti põhiseaduse järgi on me riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele – just sellest järjekorras.

"Nagu korduvalt olen riigikogu ees rõhutanud: kui kasvõi üks inimene on Eestis jäänud hätta või saanud kannatada põhiseadusevastase normi tõttu, tuleb norm parandada," tähendas Madise.

Toimetas
Indrek Kuus

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (9)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus