Alajõe ei pea end EASi valeotsuste eest vastutavaks
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) endine juht Maria Alajõe ütles asutuse eksimuste kohta OÜ Ermamaale tagasinõude määramisel, et otsuste tegemist valmistasid ette juristid ja teised tema alluvad, kes asja teisiti tõlgendasid kui seda praegu tehakse.
EAS teatas sel nädalal, et nende juhatus eksis 2012. aasta märtsis OÜ-le Ermamaa tingimusliku 10-protsendilise tagasinõude määramisel. Maria Alajõe vastas ERRi raadiouudiste küsimusele, kas ta nõustub, et otsus oli ekslik, et tema ei ole kunagi EASi juhatuse esimees olnud (ta oli EASi juhatuse liige - toim).
"Tuleb öelda, et EASis mitte kunagi mitte keegi ei tee üksinda otsust. Kui vaadata, siis kõigepealt hakkab see toetusega seotud inimestest, kes kõigepealt räägivad konkreetselt kliendiga läbi, seal on juures olnud juristid, kes valmistasid ette juhatusele otsuse," sõnas ta. "Mina olen sellele alla kirjutanud kui juhatuse liige, kes oli turismivaldkonnaga seotud, ja vastavalt sisekorrale kirjutas sellise valdkonna juhatuse liige alla. Seega tuleb tõdeda, et ma ei ole selle juhatuse esimees olnud".
Küsimusele, kas ta tunneb juhtunu eest vastutust, vastas Alajõe, et vaadata tuleb mitut aspekti.
"Nagu ma ütlesin, mitte kunagi ei saa üksinda selles organisatsioonis otsustada. Siin on tehtud eksimus nii 2012. kui 2016. aastal. Ja kui te vaatate, on EAS selge sõnaga öelnud, et see viga ei ole tahtlik ja see on tehtud metoodiliselt," lausus ta.
Alajõe selgitas, et 2012. aastal hinnati, et OÜ Ermamaa vara on kasutatud äriplaanile väga lähedasel eesmärgil, võetud vastu turiste, kõrgeid eri riikide esindajaid, võõrustatud ajakirjanikke, tutvustatud Eesti turismipotentsiaali, korraldatud konverentse ja seminare. "EASi juristid leidsid, et seda tuleb arvestada toetuse tagasinõude mõistes. Täna on leitud, et see on metoodiliselt eksitus olnud, oleks pidanud arvestada ainult seda ajalist dimensiooni," nentis endine EASi juhatuse liige.
Alajõe on nõus, et tegu oli metoodilise eksitusega. Kogu probleem algas tema sõnul sellest, et tolle hetke ametkondade arusaama kohaselt tuli teha tulevikku suunatud tingimuslik tagasinõudeotsus, sest muidu võinuks olla võimatu seda tulevikus veel teha.
"Sellega kindlustati üldse võimalus tulevikus tagasi nõuda, kuigi EAS tegelikult põhilise ehk esmase eemsärgina nägi seda, et OÜ Ermamaa jätklab oma tegevust 2017. aastal ja see oli otsuse põhiline selgesõnaline eesmärk, et turismitaluna Ärma talu saaks jätkata pärast president Ilvese teise ametiaja lõppu," lausus ta.
EASi eksjuht ei olnud nõus süüdistusega, et presidendile tehti teadlikult kingitus. Alajõe sõnul uuris ta toonaselt majandusministrilt Juhan Partsilt, kas toetuse tagasinõude saaks katta Phare programmide jäägist, kuna üritas leida viisi, kuidas saaks Ermamaad pärast avada.
"Üks võimalus oli mitte kasutada enam Euroopa Liidu vahendeid, vaid EASi reservi, mille alusel tegelikult oleks saanud sõlmida sellise tagasinõudelepingu või mida iganes," ütles ta. "Kahjuks ma pean ütlema, et see kirja vastus või reaktsion sellele kirjale jõuab neli aastat hiljem. Oleks me tol aastal saanud arutada neid erinevaid viise, võib-olla oleks leidnud palju parema lahenduse. Aga EASi eesmärk oli sõnaselgelt tagada see, et turismiobjektina saaks Ärma talu olla täna avatud".
ERR uuris Alajõelt, kas ta peab õiglaseks uuesti riigikogu kantselei juhi kohale kandideerimist, arvestades, et tema juhtimise all EASis tehtud otsuse tõttu tuleb suur osa Ermamaa toetuse kuludest katta maksumaksja rahast, et neid kaht asja tuleb vaadata täiesti lahus.
Alajõe sõnul on tema eesmärk praegu selgitada, miks ja kuidas tol hetkel asi käis.
Pärast korduvat küsimist soostus Alajõe kinnitama, et jätkab riigikogu kantselei juhiks kandideerimist.
Kuula intervjuud:
Toimetaja: Karin Koppel