Ligi: muudatused koolivõrgu rahastamises ja korralduses peaksid viima optimaalsema lahenduseni
Riigikogus arutati täna hariduse rahastamist oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Arutelul ettekande teinud haridusminister Jürgen Ligi sõnul näeb riik haridusvaldkonnas lähiajal selget ülesannete jaotamist: kui riik võtab enda hooleks gümnaasiumi- ja kutsehariduse, siis kohalike omavalitsuste hallata jääb alg-, põhi- ja huviharidus. Selleks kuluv raha peaks liikuma täies mahus omavalitsuse tulubaasi.
Riigikogu arutas oluliselt tähtsa riikliku küsimusena hariduse rahastamist. Arutelu keskendus eelkõige üldharidusele, kus riigi ja omavalitsuste ülesanded hariduse andmisel on kõige rohkem põimunud.
Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul ei ole tänane riigieelarveline rahastamise kord kõigile osapooltele piisavalt selge.
"Teame, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastavalt on riik võtnud endale ülesandeks asutada igasse maakonda aastaks 2020 vähemalt ühe riigigümnaasiumi. Ülejäänud õppekohtade vajadus plaanitakse haridus- ja teadusministeeriumi plaani kohaselt katta koostöös kohalike omavalitsustega ja eraüldharidus koole pidajatega," selgitas Randjärv.
Tema hinnangul pole veel selge, millises tempos ja kuidas hakkab riik üle võtma neid munitsipaalgümnaasiume, mida ollakse valmis üle andma lähiajal.
"Ehkki plaan munitsipaalgümnaasiumite integreerimiseks peaks selguma 2023. aastaks oleks lubamatu, kui õpilaste ja õpetajate töötingimused oleksid erinevad sõltuvalt sellest, kas õpitakse ja töötatakse riigi või munitsipaalgümnaasiumis," rääkis Randjärv.
Randjärv: mõistan omavalitsuste muresid
Randjärve sõnul on kultuurikomisjon arutelude käigus jõudnud tõdemuseni, et üldhariduse raha peaks jõudma täies mahus kohaliku omavalitsuse tulubaasi. "Eesti unikaalsus hariduses säilib ainult koolipidaja vabade valikute kaudu. Ainult nii tekib omavalitsuse vastutus ja motiiv korrastada koolivõrku ja majandada tõhusalt koole," rääkis Randjärv.
Ta märkis, et endise linnapeana mõistab ta omavalitsusi, kes ootavad riigilt suuremat vastutust ja võimalust teha haridusvaldkonna otsuseid lähtudes kohalikest oludest ja vajadustest. "Sellega oleks tagatud ressursside kõige tõhusam kasutus, vastutus ja reageerimistundlikkus," rääkis Reformierakonna saadik.
Randjärve sõnul vabaneks riigi rahastuse konkreetsemaks muutudes kohalike omavalitsustel vahendeid ka näiteks lasteaiaõpetajate palgatõusuks, kelle palgad ei ole seni tõusnud üldhariduskoolide õpetajatega samas mahus.
Ligi: riik investeerib optimaalsemasse koolivõrku
Haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi lisas, et rõhuasetused raha jaotamisel muutuvad ning peaksid viima optimaalse koolivõrguni. Samas tunnistas ta, et ruutmeetrite arv õpilaste kohta koolides kasvab ning koolivõrgu konsolideerimine ei ole läinud soovitud tempos.
"Otsuseid saab teha koolipidajatega koos ja neile vastavaid stiimuleid luues. Seda me teeme investeerimisprogrammidega, milleks me oleme eraldanud aastani 2022 141 miljonit eurot. Kõik see läheb koos kokkulepetega koolivõrgu konsolideerimiseks," kinnitas minister Ligi.
Tema sõnul investeeritakse põhikoolidesse, mille suurus peaks muutuma parajamaks. "Omavalitsus keskenduks põhikooliharidusele ja riik plaanib võtta tasapisi vastavalt võimekustele üle gümnaasiumiharidust," selgitas Ligi.
Haridusministri sõnul aitab tegevuskava tõsta palgataset ja haridusekvaliteeti, mis peab olema
Toimetaja: Allan Rajavee