Omavalitsuste ühinemise tulemusel kaob iga teine volikogu liikme koht
Haldusreformi järel väheneb volinike arv kohalikes volikogudes poole võrra. Sellist tendentsi on juba näha vabatahtliku ühinemisotsuse teinud omavalitsuste puhul, mida on 80 protsenti kõigist omavalitsustest. Varasema 2026 voliniku asemel hakkab neis edaspidi volinikuna tööle 1019 inimest.
Rahandusministeeriumi esialgsed andmed näitavad, et kõige rohkem väheneb volinike arv neis valdades, kuhu on ühinenud kõige rohkem omavalitsusi.
Kõige rohkem ehk 76 protsenti kahaneb volinike arv 11 omavalitsuse liitumisel tekkinud Saaremaa vallas. Sealsest 127 volinikust jääb omavalitsuste vabatahtliku ühinemise tulemusel järgi 31 volinikku. Saaremaal on vabatahtlikult ühinenud kõik vallad peale Pöide.
69 protsenti väheneb vabatahtliku ühinemise tulemusel volinike arv kuue omavalitsuse poolt moodustatud Järva vallas. 68 voliniku asemel hakkab sealses volikogus kohalike valimiste järel töötama 21.
63 protsenti muutub volinike arv viie omavalitsuse ühinemisel tekkinud Põlva vallas. Seal hakkab 63 voliniku asemel kohalikku elu kujundama 23 inimest. Protsentuaalselt sama suur on muutus samuti viie omavalitsuse liitumisel tekkinud Rõuge vallas, kus 51 volinikust jääb alles 19. Kuue omavalitsuse ühinemisel tekkinud Elva vallas väheneb volinike arv 62 protsenti. Seal leiab pärast valimisi volinikuna tööd senise 76 asemel 29 inimest.
Väiksemad muutused toimuvad valimiste järel Anija, Kiviõli ja Antsla vallas ning Narva-Jõesuu linnas, kus uued omavalitsused on tekkinud vaid kahe ühineva omavalitsuse baasil ning volinike arv väheneb alla 30 protsendi.
Toimetaja: Aleksander Krjukov