Riigikohus vaagis USA-le välja antud küberjõugu süüasja
Riigikohus arutas täna kuritegeliku ühendusena rahapesus süüdi mõistetud ja USA-le välja antud jõugu advokaatide esitatud kassatsioonkaebusi, milles taotleti süüdimõistva otsuse tühistamist kogu ulatuses.
Riigikohus teatab kriminaalasjas otsuse langetamise aja ühe kuu jooksul, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-i uudisteportaalile.
Vandeadvokaadid Raul Otsa, Helmeri Indela ja Kaspar Lind vaidlustasid riigikohtus Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega nende kaitsealused mõisteti vangi ning nende kontrolli all olnud firmadele mõisteti suured rahakaristused.
Mullu juuni lõpus tühistas ringkonnakohus Vladimir Tšaštšini (33), Valentina Tšaštšina (65), Timur Gerassimenko (33), Dmitri Jegorovi (36) ja Konstantin Poltevi (30) ning nende kontrolli all olnud Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, IT Consulting OÜ, Infradata OÜ ja Novatech OÜ õigeksmõistmise ning tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kõik osalised süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena.
Lisaks mõistis kohus Jegorovi, Poltevi ja Novatech OÜ süüdi kui kuriteole kaasaaitajad ning Vladimir Tšaštšini ka kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises.
Ringkonnakohus mõistis kandmisele kuuluvaks karistuseks Vladimir Tšaštšinile 6 aastat, 4 kuud ja 6 päeva vangistust, Valentina Tšaštšinale 3 aastat ja 10 kuud, Gerassimenkole 1 aasta, 10 kuud ja 9 päeva, Jegorovile 1 aasta ja 8 päeva, Poltevile 2 aastat ja 8 päeva vangistust.
Kohus mõistis Tamme Arendus OÜ-le rahalise karistuse 100 000 eurot, Credit Union OÜ-le 60 000 eurot, Infradata OÜ-le 40 000 eurot, IT Consulting OÜ-le 20 000 eurot ja Novatech OÜ-le 20 000 eurot.
Süüdimõistmisega kaasnes vara konfiskeerimine
Kohus konfiskeeris Tamme Arendus OÜ-lt kolm kinnistut Tartus, kaheksa kinnistut Tartumaal, 12 kinnistut Ida-Virumaal, lisaks sõidukid Porsche Cayenne GTS, haagise Tiki Treiler, Mercedes-Benz C280 4Matic, Mercedes-Benz CL 600 ja Mercedes-Benz ML-i.
Kohus asendas selle firma 102 kinnistu konfiskeerimise kohustusega maksta riigile konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 4 740 035,11 eurot.
Firmalt Credit Union OÜ konfiskeeris kohus pangakontodel olnud 239 124,01 eurot, samuti kolmele kinnistule seatud hüpoteegid summas 402 963 eurot ning mõistis firmalt osa vara konfiskeerimise asendamiseks välja 243 582,12 eurot.
Kohus konfiskeeris IT Consulting OÜ-lt kuriteoga saadad varana pangaarvel olnud 40 421,12 eurot ja mõistis osa vara konfiskeerimise asendamiseks riigile välja 293 805,02 eurot.
Kohus konfiskeeris Infradata OÜ-lt ühe kinnistu Tartumaal ning pangakontodel olnud veidi üle 2000 euro ja sõiduki Audi A6. Firma Novatech kaotas konfiskeerimisega pangakontol olnud 4680,05 eurot.
Gerassimenkolt konfiskeeris kohus 371 164,48 eurot ja ühe kinnistu, Poltevilt pangakontol olnud 712,13 eurot, vara konfiskeerimise asendamiseks mõistis riigile välja 16 286,84 eurot.
Vladimir Tšaštšinilt konfiskeeris kohus üle 90 000 euro pangakontodel olnud raha ja kuus kinnistut Tallinnas Pirita teel ning tema emalt Valentina Tšaštšinalt üle 14 000 euro pangakontodel olnud raha, ühe Tartumaal oleva kinnistu ning samuti peab naine riigile maksma konfiskeerimise asendamiseks ligi 37 000 eurot.
Ühtlasi määras kohus konfiskeerimisele Tšaštšinite ühe pereliikme arvel olnud ja arvatavalt kuritegelikult teel saadud 68 282,33 eurot ning konfiskeerimise asendamiseks tuleb tal maksta riigile veel ligi 9000 eurot.
Ringkonnakohtu põhjendused
Ringkonnakohus lükkas ümber varasema maakohtu seisukoha, milles leiti, et eelkuriteo ehk arvutikuritegude toimepanemine ei ole tõendatud, sest selles osas puudub jõustunud kohtuotsus.
Ringkonnakohus leidis, et selleks ei ole jõustunud kohtuotsust vaja, piisab sellest, kui on olemas andmed, et eelkuritegu on toime pandud. Eelkuriteo toimepanemist tõendas Ameerika Ühendriikide süüdistusakt ja muud asjas kogutud tõendid.
Ringkonnakohus leidis ka, et pahavara laeti alla arvutikasutajate nõusolekuta, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et arvutikasutajad oleks nõustunud oma arvutisse pahavara paigaldamisega ja vastavate sätete muutmisega.
Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et süüdistuse esitamisega on rikutud kahekordse karistamise keelu põhimõtet kuna Eestis on osalistele esitatud süüdistus rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid Ameerika Ühendriikide süüdistusaktis süüdistatakse osalisi arvutikuritegude toimepanemises ning seega on tegemist erinevate süüdistustega.
Harju maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist taotles ringkonnakohtult riigiprokurör Piret Paukštys, kelle hinnangul oli süüdistatavate süü tõendatud ning taotles neile mõnevõrra karmimaid karistusi, kui kohus neile mõistis.
2013. aasta detsembris mõistis Harju maakohus kõik süüdistatavad kogu süüdistuse ulatuses õigeks, kuna leidis, et nende tegevuses puudus kuriteokoosseis.
Samas ei vabastatud Vladimir Tšaštšinit, Gerassimenkot, Jegorovit ja Poltevit vahi alt, sest nende suhtes oli pooleli nende USA-le väljaandmise menetlus.
2013. aasta aprillis alanud protsessil ei tunnistanud ükski süüdistatavatest end kuritegeliku ühendusena toimepandud ulatuslikus rahapesus süüdi.
Süüdistus
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi suunas grupeering arvutikasutajad pahavara kasutades reklaamlehtedele, mille tulemusena said süüdistatavad internetireklaami vahendusfirmadelt tasu.
Süüdistuse järgi organiseeris Vladimir Tšaštšin 2006. aastast kuni 2011. aasta novembrini DNS Changer-nimelise pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis.
Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist.
Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sh reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.
DNS Changer-nimelise pahavaraga seotud kuritegelikus ühenduses tegutsesid kokku kuus meest ja üks naine, kes tegelesid programmeerimise, tehnilise taristu haldamise ning välismaiste äriühingutega suhtlemisega.
Kuritegude toimepanemise tulemusena saadi internetireklaami vahendajatelt vara vähemalt 21,9 miljonit USA dollarit ja 234 000 eurot.
Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.
Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimiri Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda.
Gerassimenkot, Jegorovit ja Valentina Tšaštšinat süüdistab riigiprokuratuur kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus on esitatud ka viiele juriidilisele isikule, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.
USA kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud Tšaštšinile ning veel kuuele mehele vandenõus arvutisse sissetungimiseks, internetipettuses, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse tungimises pettuse eesmärgil.
Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungimisega.
Politsei- ja piirivalveameti, riigiprokuratuuri, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, FBI, NASA ja USA prokuratuuri koostööna peeti 2011. aasta 8. novembril kinni kuus meest ja üks naine, keda kahtlustati ulatuslikus arvutikelmuses ja rahapesus.
Nende kuritegude uurimiseks tegid Eesti ja Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutused pikka aega koostööd.
Süüdistatavad on USA-le üle antud
Mullu oktoobri alguses jõustus Vladimir Tšaštšini USA-le väljaandmine, kui riigikohus ei pidanud tema kassatsioonkaebust põhjendatuks ning ei võtnud seda arutusele.
Tšaštšin vaidlustas riigikohtus Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused, millega jäeti tema kaebus valitsuse 16. mai korraldusele tema väljaandmise kohta rahuldamata.
Tšaštšin tahtis kohtult vastava korralduse tühistamist ja valitsuse kohustamist kontrollida tema USA-le väljaandmise õiguslikku lubatavust.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai on ERR-i uudisteportaalile varem öelnud, et sama aasta juuni lõpus saatis Eesti USA-sse kohtupidamiseks Tšaštšini kaassüüdistatavad Timur Gerassimenko ja Konstanti Poltevi.
Varasemalt on sama kriminaalasja raames Eesti andnud kohtupidamiseks USA-le välja Dmitri Jegorovi, Aleksei Aleksejevi ja Anton Ivanovi.