Erakondade reitingud: EKRE ja Vabaerakonna toetus aasta madalaim

Video
Urmet Kook
27.09.2016 9:00
Rubriik: Eesti

Septembris langesid Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna toetused aasta madalaimale tasemele, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest 1000 vastajaga küsitlusest.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle EKRE-le 10 protsenti ning Vabaerakonnale üheksa protsenti valijatest. Kuu varem oli EKRE-l toetajaid 13 protsenti ning Vabaerakonnal 10 protsenti. Septembrikuised toetusnumbrid on mõlemale erakonnale aasta madalaimad.

Erakondade populaarsusedetabeli tipus on jätkuvalt Keskerakond ja Reformierakond, kel mõlemal õnnestus kuu varasemaga võrreldes oma toetust tõsta. Keskerakonda toetas septembris 26 protsenti (augustis 24 protsenti) ning Reformierakonda 25 protsenti (augustis 23 protsenti) valijatest.

Reformierakonna 25-protsendine toetus on ka erakonnale aasta kõrgeim näitaja, mida võib seletada presidendivalimiste kampaania positiivse mõjuga, kus Reformierakonnaga seotud kandidaatidel oli rahva silmis suurim toetus.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus oli septembris 12 protsenti, mis on küll kolme protsendipunkti võrra madalam kui augustis, aga samal tasemel, mis erakonna toetus olnud enamuse aasta jooksul (12-13 protsenti).

IRL-i toetas septembris seitse protsenti valijatest, augustis oli nende toetus Turu-uuringute küsitluses viis protsenti. IRL-i toetus on olnud aasta jooksul 5-7 protsenti vahel.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Eestimaa Rohelised ühe protsendi toetust.

Ehkki Keskerakonna toetus on endiselt kõrge, tõi kahe teise opositsioonipartei toetuse langus kaasa olukorra, kus valitsuskoalitsiooni ja opositsioonierakondade summaarsete toetuste vahe on muutunud minimaalseks. Kui valitsusliidu erakondi toetas septembris 44 protsenti, siis opositsiooniparteisid 45 protsenti.

Turu-uuringute AS küsitles 6.-20. septembrini 1000 inimest näost-näkku meetodil nende kodudes üle Eesti. Erakondade toetusnumbrite esitamisel on eemaldatud nende vastajate osakaal, kes ei osanud oma eelistust öelda, mis muudab küsitlustulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus