Rõivas tervishoiutöötajatele: süsteemis on vahendite paremaks kasutamiseks ruumi (1)

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
23.09.2016 19:22
Rubriik: Eesti

Vastuses tervishoiutöötajate avalikule pöördumisele ütles peaminister Taavi Rõivas, et pikas perspektiivis vajab tervishoid lisaraha, kuid esmalt on vaja analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks.

Rõivas kirjutas, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne ning selle rahastamissüsteem tervikuna toimib. Seetõttu ei pea ta vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.

Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega.

Näitena tõi peaminister Haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad umbes 6 protsenti aastas ja seega tuleks eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab.

"Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk," kirjutas ta.

Rõivas märkis, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225 protendini Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275 protsenti Eesti keskmisest ehk 2760 eurot.

Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5 protsenti. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6-protsendilise ja sisejulgeolekutöötajate 3,3-protsendilise palgafondi kasvu.

Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et haigekassa eelarve osakaal SKT-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning haigekassa eelarve osakaal SKT-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel.

Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tema sõnul tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib haigekassa eelarvesse puudujääk.

"Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse 100-protsendiliselt haigekassale riigieelarvest," kirjutas ta.

Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt: tööandjate ja kindlustatute esindajatelt.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus