Liiklusjurist: turvavööl on eesmärk
Liiklusõnnetuse korral on kinnitamata turvavööga kaassõitja ise vastutav selle eest, et ta viga sai, selgub Riigikohtu lahendist. Varasemalt peeti süüdlaseks sõiduki juhti, kes õnnetuse põhjustas. Liiklusjurist Indrek Sirk ütles, et tegelikult on küsimus selles, kui põhjalikult üldse hinnatakse autojuhi vastutust teisele isikule kehavigastuste tekitamisel ja seejuures on üks peamisi tegureid kinnitatud või kinnitamata turvaöö.
"Varasem praktika kippus olema lihtsustatud, et kui autojuht on juba põhjustanud liiklusõnnetuse, siis ta vastutab kõigi tagajärgede eest, mis selle liiklusõnnetusega kaasnevad. Nüüd on riigikohus samm-sammult suunanud madalama astme kohtuid selles suunas, et hinnatakse ka selle isiku tegevust, kes õnnetuse tagajärjel kahjustada sai," rääkis Sirk Raadio 2 saates „Agenda“.
Sirk selgitas, et kui autos istuvad kaks inimest ja ühel on turvavöö kinnitatud ja teisel kinnitamata ning liiklusõnnetuses saab kinnitamata turvavööga isik surma või raskelt vigastada ja teine üldse mitte või kergelt vigastada, siis võib üsna suure kindlusega öelda, et kinnitatud turvavöö korral oleks teine reisija jäänud vigastusteta või saanud kergeid vigastusi.
"Sellisel juhul ei saa seda tervisekahjustuse põhjustamise vastutust autojuhile panna," ütles Sirk.
Tema sõnul tuleb lahtise turvavöö korral hakata hindama seda, kas kinnise turvavööga oleks vigastused olnud oluliselt kergemad, mis oleksid jätnud selle vigastuse raskuse kriminaalmenetluse piirist allapoole.
"Turvavööl on ju mingisugune eesmärk, eesmärk hoida ära raskeid vigastusi ja kui inimene ise seda riski suurendab, jättes turvavöö kinnitama, siis peab ta selle riski suurendamise eest ka ise vastutama," rääkis Sirk.
"Kui inimene saab liiklusõnnetuses vigastada, siis seda liiklusõnnetust võib menetleda nii väärteo kui kuriteona. Praegu räägime kuriteovastutusest, tegu peab olema eluohtlike vigastustega või üle nelja kuu pikkuse raviga. Tulebki anda hinnang sellele, kas kinnine turvavöö oleks neid vigastusi oluliselt vähendanud."
Sirgi sõnul on liinibussi liiklusõnnetuse korral esimene küsimus see, kes selle põhjustas. Samas märkis ta, et inimeste jaoks peaks turvavöö bussis kinnitamine olema elementaarne ja bussijuht ei ole kohustatud sellest eraldi teavitama.
„Kui liiklusõnnetuse põhjustas bussijuht, siis ta vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Nüüd on küsimus, kui raske liiklusõnnetuse põhjustamise eest ta vastutab. See, et inimesele tehakse teatavaks, et tal peab olema turvavöö kinnitatud, kas siis läbi valjuhääldi, või käib bussijuht iga reisija juurest eraldi läbi, või bussi on paigutatud bussi hoiatussildid – see kõik on selline täiendav informeerimine."
Sirk lisas, et iga täisealine vastutusvõimeline isik peaks teadma, et sõidukis, kus turvavöö on olemas, peab selle ka kinnitama.
Toimetaja: Merit Maarits