"Kahekõne": põgenikekriis toob välja euroliidu loomisaegse kahepalgelisuse
Ühelt poolt ei ole Euroopa Liitu kunagi mõeldud operatiivseid üksusi, kuid nüüd tuleb need luua olude sunnil. Rasked ajad annavad muuseas karmi pildi minevikku: EL-i ja Schengeni liidu loomistel ei ole liikmeid sugugi võrdsetel alustel testitud. Nõrgimad lülid on nüüd hakanud järele andma, märkis Klen Jäärats.
Selleks, et 2007. aastal lõpuks Eesti Schengeni viisaruumi vastu võetaks, pidime end palju tõestama ja piinliku täpsusega liidu ettekirjutatud tingimusi täitma.
"Võib öelda küll, et meid võeti pulkadeks lahti ja pandi samamoodi kokku. Samal ajal oli laual ka Belgia politsei aruanne, mida ei olnud kunagi hinnatud sellisel viisil," meenutas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats "Kahekõnes".
Veidi enam kui kümmekonna aasta eest eristati Euroopa riike endiselt vanuse alusel, mis tähendas, et nn vanad Euroopa riigid pääsesid liitudesse kergemini, kui näiteks Eesti sarnased post-sovetlikud riigid.
"Kindlasti võeti mitmeid riike vastu pigem poliitiliste kriteeriumide alustel. /---/ Praegu ei ole enam sellist vahetegemist, aga omal ajal oli see nende jaoks enesest mõistetav," selgitas Jäärats.
Taolised topeltstandardid võivad olla üks põhjus, miks põgenikekriis suureks katsumuseks on saanud - nüüd selgub, et Kreeka ei ole kunagi Schengeni liidu reeglitest suur pidanud.
Jääratsi sõnul on praegune olukord aga nii keeruline, et kriisi ees oleks Euroopa Liit ja Schengen ka siis, kui kõik riigid perfektselt võetud kohustusi täidaks.
"Kreeka kontekstis tahan kindlasti lisada: ükskõik, kuidas see süsteem oleks pandud toimima - 10 000 varjupaigataotlejat nädalas oleks iga süsteemi põlvili surunud," sõnas ta.
Jäärats usub, et Euroopa Liit suudab käima lükata riikidevahelise julgeolekuandmete jagamise. Luureagentuuri taolist üskust ilmselt moodustada ei suudetaks.
"Luureandmete vahetamist ja julgeolekualast koostööd lihtsalt peab parandama, ma ei usu, et meil siin erilist alternatiivi on," ütles ta.
Toimetaja: Greete Palmiste