Riigikogus on hääled Kaljulaiu äravalimiseks koos

Aleksander Krjukov
28.09.2016 10:44
Rubriik: Eesti

Reformierakonna riigikogu fraktsioon otsustas toetada vanematekogu poolt presidendikandidaadiks pakutud Kersti Kaljulaidu. Toetusest 20 hääle ulatuses andis pärast kohtumist kandidaadiga teada ka Keskerakonna fraktsioon, mis tähendab, et koos IRL-i, Vabaerakonna ja sotsidega on hääled presidendi äravalimiseks koos.

"Peale kohtumist kandidaadiga ja põhjalikku arutelu otsustas Reformierakonna fraktsioon konsensuslikult toetada Kersti Kaljulaidi," teatas Rõivas Twitteris. Ka eurosaadik Urmas Paet peab Kaljulaidu heaks valikuks.

Rõivas ütles ajakirjanikele, et Kaljulaid võib arvestada kõigi fraktsiooni häältega, ka allkirjadega.

"Kersti Kaljulaid on laia silmaringiga, pikaajalise rahvusvahelise suhtluse kogemusega väärikas presidendikandidaat ning vastab nendele ootustele, mis Reformierakonnal presidendi suhtes on,“ ütles Rõivas ametlikus teates. "Kutsume kõiki parlamendierakondi leidma üksmeelt ja valima president ära Riigikogus 3. oktoobril. See on kõigi kuue parlamendifraktsiooni ühine vastutus.“

Lisaks Reformierakonna fraktsioonile kohtus Kaljulaid kell 10 Vabaerakonna, kell 11 IRL-i, kell 12 Keskerakonnaga. Kell 13 on kokkusaamine sotsiaaldemokraatide ja kell 13.30 EKRE fraktsiooniga.

Keskfraktsioonist tuleb 20 häält

Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles pärast kohtumist, et fraktsioon toetab Kaljulaidu ning arvestada saab nende poolt 20 häälega.

"Fraktsioonist suur osa on valmis minema kompromisskandidaadi taha," ütles Simson. "Suurem osa meie fraktsioonist on ka esitajad."

"Kaljulaid ei esinda oma ilmavaatelt otseselt meie vaateid, aga ta on Euroopas omandanud mitmeid euroopalikke väärtusi, mis on väga Keskerakonnale lähedased," ütles Simson.

Simson viitas ka Kaljulaiu sõltumatusele ning tema eeldustele olla president ka Eestis sissepoole.

Sotsidelt 15 allkirja

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles, et paber 15 allkirjaga Kaljulaiu toetuseks on juba olemas.

"Ma arvan, et see inimene on täitsa valmis olema Eesti üks kõige tähtsam tegelane," ütles ta.

Vabaerakond toetab

Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles pärast kohtumist, et tegemist on väga hästi ette valmistatud presidendikandidaadiga: "Me saime oma küsimustele väga häid vastuseid."

Allkirjade osas jätab Vabaerakond toetuse lahtiseks. "Meie hääled väga suure tõenäosusega tulevad. Allkiri on iga inimese isiklik otsus," ütles Herkel.

Fraktsiooni liige Monika Haukanõmm lisas, et Kaljulaid on Allar Jõksile väga sarnaste seisukohtadega. "Kindlasti on ta meie fraktsiooni jaoks hea kandidaat."

Sooäär: Kaljulaid jättis hea mulje

Reformierakonna fraktsiooni liige Imre Sooäär kirjutas sotsiaalmeedias, et Kaljulaid jättis esimesel kohtumisel positiivse mulje: "Kohati parema, kui nii mõnigi teine presidendikandidaat, kes siin laua taga istunud. Täpsed ja sisukad vastused küllaltki rasketele küsimustele. Enesekindlus, julgus ja värske vaade teevad talle au. Mina toetaksin küll, kui ta üles seatakse. Aga siiski jääb selgusetuks, miks lükati kõrvale väga tugev kandidaat Jüri Luik."

Veidi hiljem tviitis endine Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk: "Eesti saab esimese naispresidendi."

IRL annab allkirjad

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et IRL otsustas Kaljulaidi kandidatuuri presidendiks toetada ja anda oma allkirjad tema ülesseadmiseks riigikogus.

EKRE vetot ei pane

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles kohtumise järel, et fraktsioon vastu ei ole aga ka veel ei ütle, kas toetab. "Ma täna ei ütle, et me ei toeta, aga me vajame veel aega oma liikmete, ringkondadega suhtlemiseks ja oma fraktsiooni sees nõu pidamiseks," ütles Helme.

"Me kuulsime mitmeid asju, mis meile väga hästi meeldisid, mis puudutab subsidiaalsust ja suveräänsust Euroopa Liidus. Aga kahjuks olid mitmed meie jaoks väga olulised maailmavaatelised küsimused, kus tema seisukoht on selline, kus meil on erakordselt keeruline seda meie liikmetele selgitada," lisas ta.

Need teemad on tema sõnul eelkõige kooseluseadus, piirileping ja pagulasküsimus. "Erakonnast seest tulev tagasiside on väga aktiivne. Väga negatiivne," lausus ta veel.

Helme rääkis, et fraktsioon otsustab hiljemalt esmaspäeval.

 

Ernits: olen raskes sisemises konfliktis.

Keskerakonna Savisaare tiiva esindaja Peeter Ernits teatas sotsiaalmeedias, et on raskes sisemises konfliktis.

"Ma olen pakkunud Kerstit presidendiks juba aastaid, siis kui enamik otsustajaid ei osanud midagi arvata, Kersti on asjalik ja isepäine ja tahaks lõpuks väljamaalt koju," kirjutas ta. "Samal ajal ei meeldi mulle kiirkorras presidendi tegemine."

"Valikuid on meile jäetud vaid kaks: kas Kersti Kaljulaid või Jüri Luik. Mõlemad miskipärast Laari lähikondlased," jätkas Ernits. "Meie valik on lihtne: kui esmaspäeval Kersti ära ei vali tehakse teisipäeval presidendiks Jüri Luik."

"President Ilves poeb lausa nahast välja et Luigest oma mantlipärija teha. Ilves helistas kõik fraktsiooni esimehed läbi ja tegi neile ajupesu," märkis Ernits.

Kallas: temast saab Eestile hea president

Europarlamendi liige ja Reformierakonna aseesimees Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et Kaljulaidist saab Eestile hea president.

"Ma pean Kersti Kaljulaiust väga lugu. Tegemist on vaheda mõistusega terase inimesega, kes Eesti pärast südant valutab. Mul on temaga olnud põgusaid kokkupuuteid nii lennujaamas kui mujal ja alati on arutelud olnud väga huvitavad. Tal on väga head teadmised majandusest, tal on ideid, kuidas Eestit paremaks muuta.Ta teab hästi põhiseadust. Ta on töökas, nelja lapse ema. Ma arvan, et temast saab Eestile hea president," kirjutas Kallas.

"Küll aga ei meeldi mulle üldse see protsess," märkis Kallas. "Mulle ei meeldi see, et kandidaati ei leita demokraatlike valimiste teel, vaid õige inimene tuleb peale seda, kui valimised on sisuliselt läbi. Miks IRL ei võinud Kersti Kaljulaidu kohe kandidaadiks esitada? Nüüd kiiruga vanematekogus otsustades (enne kui isegi parlamendifraktsioonid on saanud seda omavahel arutada) jätab see tõesti kitsa ringi kokkuleppe mulje. Seda ei ole vaja ei tulevasel presidendil ega ka mitte riigikogul ning ammugi mitte erakondadel."

Kallas tõdes, et riigikogul tuleb üle saada vastumeelsusest kõige toimunu suhtes ja pärast seda, kui uus president on olemas, võtta kohe tõsimeeli ette presidendivalimiste reeglistik ja arutada vajalikud muudatused läbi, et toimunut mitte korrata. "Ja selle arutelu võiks avada kohe, mitte nelja aasta pärast, kui uued valimised hakkavad jälle silmapiiril terendama."

Toimetas
Anvar Samost

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Libauudised poliitikat mõjutamas

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.
Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit.
Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?
Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.

Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus