Jõks: kui presidendil poleks piisavalt võimu, siis ma ei kandideeriks (2)

Video
31.05.2016 9:15
Rubriik: Eesti

Presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõksi ütles, et kui Eesti Vabariigi presidendil poleks tema hinnangul piisavalt põhiseaduslikku võimu, siis ei kandideeriks ta sellele ametikohale. Samas toonitas endine õiguskantsler, et soovib jääda ametisse vaid üheks ametiajaks, kuna nii on ta oma tegevuses vabam.

Hoolimata Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna näilisest toetusest ei tunne eelmisel nädalal presidendivalimiste kampaaniat alustanud Allar Jõks end väga eriliselt. "Vandeadvokaadina ma tean, et kohtuotsust ei ole enne, kui see on jõustunud," märkis Jõks saates "Terevisioon".

"Volikogud, mis võiksid minu kandidatuuri kinnitada, toimuvad alles nädala lõpus ning senimaani tuleb oodata. Kuid ma olen tänulik nende kohtumiste eest, mis seni on olnud, sest need on väga põnevad olnud," märkis Jõks.

Endise õiguskantsleri hinnangul võiksid kõik riigikogu erakonnad talle toetust avaldada, kuna ta pole ühegi poliitilise jõuga seotud ega oma kindlat poliitilist vaatenurka ühes või teises küsimuses. "Olen 15 aasta jooksul erinevaid erakondi vajadusel kritiseerinud aga ka tunnustanud," lisas presidendikandidaadi kandidaat.

Reformierakonnaga saab leida ühisosa

Jõksi sõnul pole tema ja Reformierakonna vahelt n-ö musta kassi läbi jooksnud, kuigi just Jõks toetas Silver Meikarit kurikuulsa rahaskandaali ajal. "Reformierakond ei saa ju öelda, et erakondade rahastamine ei pea läbipaistev olema ning aus poliitika pole oluline. Nad saavad aru, et ma ei kritiseerinud erakonda, vaid teatud hoiakuid ja poliitilist kultuuri," sõnas Jõks.

Vandeadvokaat lisas, et praegugi teeb ta koostööd majandusminister Kristen Michaliga riigiettevõtete juhtimismudeli välja töötamise osas. "Lisaks olen teinud head koostööd Reformierakonna ministrite Hanno Pevkuri ja Keit Pentus-Rosimannusega. Ma arvan, et sellistel juhtudel vaadatakse eriarvamustest mööda ja leitakse ühisosa," kinnitas Jõks.

President võib teostada võimu nii läbi moraali kui ka õiguse

Eesti presidendil nähakse eelkõige esindusfunktsiooni, kuid Allar Jõksi hinnangul on riigipeal suurem võim. "Kui ma arvaks, et vabariigi presidendil ei ole võimu, siis ei oleks ma kandideerimisse sisenenud, mistõttu leian, et presidendil on piisavalt volitusi," märkis Jõks.

"Põhiseadus seab ainult raamid, mida president võib teha või peab tegema, aga iga president täidab oma ametiaja arvestades oma tausta ja eelistus," rääkis Jõks. Tema arvates on presidendil võimalik mõjutab Eesti tulevikku ja arengut nii moraalse kui ka õigusliku võimuga.

Vandeadvokaat sõnas, et Toomas Hendrik Ilves on ametiajal keskendunud väga palju välis- ja julgeolekupoliitikale ning Eesti e-lahenduste tutvustamisele. "See on kõik on olnud tegelikult super," leidis Jõks.

Tabusid võiks rikkuda

Endise õiguskantsler toonitas, et president valitakse riigikogu poolt, mistõttu ei saa tal olla oma koalitsioonilepingut ega poliitilist agendat, sest tal puudub rahvamandaat.

"President saab kõiki võimalikke debatte julgustada, et me ei peaks rahulduma sellega, mis meil praegu on, vaid pigem mingeid tabusid rikkuma ning maksusüsteemi üle vaatama," selgitas Jõks.

Tema sõnul on arutelud maksusüsteemi muutmise osas teretulnud. "Ka president Ilves ütles äsja, et peaksime ära unustama teatud tabuteemad, mida me kindlasti ei puuduta. Väikeses riigis on oluline avatud mõtlemine," lisas Jõks.

Ametis vaid üheks ametiajaks

Jõks on ka öelnud, et kavatseb olla president vaid ühe ametiaja jooksul ning ta kinnitas ka "Terevisioonis", et tegemist on tõsise plaaniga.

"Ma olnud üks periood olnud õiguskantsler ja ma mäletan kui president Ilves tegi mulle ettepaneku jätkata, mäletan neid vihjeid "et, Allar kui sa oleksid natuke paindlikum" ja nii edasi. Ma usun, et sellist põhiseaduslikku ametit saab kõige paremini kanda siis, kui sa oled ühe perioodi, kuna sel juhul ei pea sa mõtlema nii palju lubatuste peale," märkis Jõks.

"Eesti poliitiline kultuur on veel natuke lapsekingades ja taolisi tagatoa kokkuleppeid armastatakse siiski teha," lisas endine õiguskantsler.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus