Dokumendiäri süüasjas on kriminaalmenetlusest pääsenud 45 kahtlustatavat

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. (Foto: Siim Lõvi/ERR)
21.08.2016 16:58
Rubriik: Eesti

Riigiprokuratuur on selle nädala alguse seisuga lõpetanud kriminaalmenetluse 45 inimese suhtes, kes kasutasid kuritegeliku ühenduse teenuseid endale dokumentide hankimisel.

Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles Postimehele, et 45 inimeste suhtes on menetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõttel.

"Tegemist on inimestega, kes kahtlustuse kohaselt kasutasid aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse pakutud teenuseid ning on andnud kuritegeliku ühenduse pikaajalise tegevuse kohta sisulisi ja menetlust edasiviivaid ütlusi," rääkis kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv prokurör.

Oportuniteedi põhimõttel kriminaalkaristusest pääsenud isikud peavad menetluse lõpetamise eest tasuma riigi tuludesse raha või tegema üldkasulikku tööd.

Kahtlustuse järgi kuritegelikus ühenduses juhtrolli täitnud 65-aastane naine viibib endiselt vahi all.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus