Sõbrad ja kolleegid Kaljulaiust: analüütiline, konkreetne ja abivalmis

Video
Elo Ellermaa
2.10.2016 21:32
Rubriik: Eesti

Teisipäevast saadik on Kersti Kaljulaid nimi, mis on avalikkust enim huvitanud. Kolleegid ja tuttavad iseloomustavad Kaljulaidu kui väga analüütilist, konkreetset ja abivalmis inimest.

"Eesti Vabariik lootis saada presidendi eelmisel laupäeval ja ta ei saanud seda, ma olen väga palju lugenud ajakirjandusest, et see, kes nüüd saab, on juba ette portselanpresident, tagavarapresident ja kõike muud. Ma tahan minna ja rääkida inimestega ja näidata, et ma seda ei ole," rääkis Kersti Kaljulaid oma esimesest suuremast väljakutsest, kui riigikogu ta presidendiks valib.

See väljakutse eeldab palju suhtlemist ja läbirääkimisi, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kersti Kaljulaidi endine kolleeg, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas kirjeldab tema oskuseid selles vallas nii: "Väga ratsionaalne, väga selge sõnaga, ta väljendab ennast väga selgelt. Kui sinu mõte on selge, on tihti selge ka sinu lause. Aga samas väga realistlik läbirääkija."

Matti Maasikas tutvus Kaljulaiuga ülikooli ajal. 1999. aastal töötas Maasikas toonase peaministri Mart Laari büroo juhina ning soovitas Laaril võtta just Kaljulaid tööle majandusnõunikuna. Maasikas ütles, et peaministri edukus sõltub suuresti sellest, kui tugevad on tema nõunikud ja seda mitte ainult peaministri nõustamisel.

"Kui mõjukad on nad koalitsioonikaaslaste juures, parlamendiliikmete juures ja ka ministrite juures. Kersti Kaljulaid saavutas selle mõju omaenda isikuomadustega, saavutas väga kiiresti ja sellest oli peaministrile tohutu abi," ütles Maasikas.

Majandusnõunikuna töötades tutvus Kaljulaid ka Kristina Märtiniga. Kolleegidest said silmapilkselt ka väga head sõbrannad.

"Ma ei ole näinud teda kunagi pahurana või kibestununa. Ta on väga rõõmus, tore, helge inimene. Ma olen eriti kade, et Kersti laulab väga hästi, Luksemburgis ta laulis ühes Eesti kooris. Kersti on suurepärane söögitegija, Kersti sünnipäev ilma tema kuulsa juustukringlita - ma ei kujuta ettegi seda," kirjeldas Märtin.

Kõrgetel ametikohtadel töötamise kõrvalt on Kaljulaid kasvatanud nelja last - tänaseks on temast saanud ka juba vanaema.

"Ta on väga lähedane kõikide oma lastega ja neil on hästi ühtehoidev pere. Samas ta ei ole ninnutaja ja nännutaja, tema lapsed on kõik hästi iseseisvad ja tublid ja targid elus hakkama saajad. Kersti ei ole kindlasti poputav kanaema, aga tal on väga head suhted kõigi oma nelja lapsega," rääkis Märtin.

Kersti Kaljulaid on töötanud Luksemburgis Euroopa Kontrollikoja liikmena 12 aastat. Märtin ütles, et selle aja jooksul hoidis ta kodumaaga väga tihedat sidet. Üks põhjus Eesti sagedaseks külastamiseks on olnud töö Tartu ülikooli nõukogu juhina.

"Näha on, kuidas tal on selgelt kogemus väga erineva tausta ja teadmistega inimeste juhtimisel ja fokusseerimisel oluliste küsimuste juurde ilma, et ta laseks hajuda detailidesse. See on mulje, mis mul temast nelja aasta jooksul ülikooli nõukogus on kujunenud," rääkis Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Peamised teemad, millega Kaljulaid nõukogu juhina on pidanud tegelema, on olnud seotud ülikooli strateegiliste arenguküsimustega nagu eelarve, arengukava ja põhikiri.

"Ta suudab jääda rahulikuks ja kontrollida olukorda ka siis kui mõnel teisel on pulss 120 juures. See on omaette oskus, jääda rahulikuks ka kohati kuumenenud vaidluste olukordades," ütles Kalm.

Kersti Kaljulaid on lõpetanud Tallinna 44. keskkooli ehk tänase Mustamäe gümnaasiumi. Kuuldavasti paistis ta juba kooliajal silma eelkõige tarkuse poolest.

"Aga ta oli tark ja eespool, nooremates klassides oli näha, et ta oli usin ka. Kui meil läks mõte rändama ja asjad olid tegemata, siis ma Kersti puhul üldse selliseid probleeme ei mäleta," meenutas klassivend Mart Kirsipuu.

Ta meenutas, et vajadusel ulatas tänane presidendikandidaat ka abikäe. "Ta andis küll oma vihikud selleks, et me saaksime sealt õppida ja siis seda ümberkirjutamise vormis paremini meelde jätta."

Kaljulaiu lemmikaine oli vaieldamatult bioloogia, milles ta ka hiljem Tartu ülikoolis esimese kõrghariduse omandas.

"See on hästi meeles, et ta ühe õpetajaga sai hästi läbi. Meil oli õpetaja Tiiu Saava, eeskujulik bioloogiaõpetaja, kes tegelikult mingil hetkel võttiski meid ette, et ta peab mõnest õpilasest tegema sellise, kes käibki olümpiaadidel ja võidab. Kerstile see sobis, Kerstist sai selline õpilane," rääkis Kirsipuu.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!