Hasartmängu riskirühma kuuluvate hulk on nelja aastaga kolm korda vähenenud
Emori uuringust selgus, et ligi pooled eestimaalased on viimase kahe aasta jooksul raha peale mänginud. Nelja aastaga on riskirühma kuuluvate inimeste hulk kolm korda vähenenud. Hasartmängud ja nendega kaasnevad riskid aga muutuvad aina ligipääsetavamaks.
Levinuimad hasartmänguviisid on vaieldamatult loterii ja kiirloterii. Kasiinosse satub vaid kümnendik neist, kes rahaga mängivad. Kõige tavalisem hasartmängudega liialdaja on nooremapoolne, eestikeelne mees, kirjeldas Jaanika Hämmal TNS Emorist.
Värske uuringu järgi kuulub hasartmängu riskirühma 40 tuhat mängurit.
"Probleemidega mängija mängib rohkem erinevaid mänguliike kui see mitteprobleemne. Mitteprobleemne tüüpiline mängija on selline loteriide ja loosimistega tegeleja. Aga ka probleemidega mängijad puutuvad loteriide ja loosimistega kõige enam kokku, kuid nad mängivad oluliselt rohkem igasuguseid kasiinomänge ning seda nii internetis kui ka väljaspool internetti," selgitas Hämmal.
Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse psühholoogi Pille-Riin Kaare sõnul saab aina enam saatuslikuks internetis mängimine.
"Seepärast, et internetis saab mängida millal iganes, ka töö ajal või kui pere sul selja taga seisab. Keegi ei tea, mida sa seal parasjagu teed ja lõpetamine on siis veel raskem, sest kasiinost peab ju ühel hetkel välja minema. Töötajad on niivõrd palju professionaalsed, et märkavad ja tuletavad seda inimestele meelde, aga internetist väljumiseks pole mingisugust põhjust,“ rääkis Kaare.
Rahandusministeeriumi jurist Taivo Põrk arvab, et probleemsete mängijate hüppeline vähenemine on kiitus riigile, kuid tulevased väljakutsed on palju suuremad. Suur murekoht on illegaalsed korraldajad, kelle vastu riigil meetmeid napib.
"Me oleme lähtunud sellest eeldusest, et kõige parem relv võitluses illegaalse pakkumise vastu on konkurentsivõimeline ja atraktiivne legaalne pakkumine. Oleme teinud pingutusi selleks, et turgu legaliseerida. Et siia tuleksid need korraldajad, kes tahavad maksta makse ja tahavad ka järgida mängijate kaitseks mõeldud meetmeid ja piiranguid,“ sõnas ta.
Uuringu järgi jääb keskmine ühes päevas panustatud summa ühe ja seitsme euro vahele. Üle 70 euro päevas mängib maha iga viies.
Toimetaja: Madis Järvekülg