Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Audit: mobilisatsioonivaru ei hangita süsteemselt
Riigikontrolli auditist selgus, et pikaajaliste realistlike eesmärkide puudumise tõttu lähtuti kaitseväes varustuse soetamisel aastatel 2009–2012 ainult aastasest perspektiivist.
Samuti puudusid selged kokkulepped eelisjärjekorras arendatavate kaitsevõimete kohta. Audit märgib, et eesmärkide ja selgete prioriteetide puudumise tõttu juhinduti varustuse hankimisel ja üksustele eraldamisel sageli põhimõttest, et igal sõjaaja üksusel oleks midagi olemas, jättes tähelepanuta üksuse võime operatiivülesannet kavandatud ulatuses täita.
Kaitseministril ja kaitseväe juhatajal on riigikontrolli hinnangul puudunud ajakohane ülevaade sõjaaja üksuste varustatusest. Ülevaadet sõjaaja üksuste mehitatusest regulaarselt ei koostatud ega esitatud, kuna aruandluse esitamise sagedus ja formaat polnud kokku lepitud.
Samas on selline info kaitseväe peastaabi valduses olemas, kuid see paikneb eri andmebaasides, mis eeldab ulatuslikku käsitsi tööd. Põhiline probleem on, et puudub mobilisatsiooni riiklik keskregister.
Mobilisatsiooni keskregistri põhimäärus kinnitati juba 2004. aasta lõpus, kuid registrit ei ole siiani lõpuni arendatud ega rakendatud.
"Mobilisatsiooni keskregister on plaanide järgi see keskne lüli, kust tekib ülevaade sõjaaja üksuste mehitatusest, väljaõppe tasemest ja varustatusest - kokkuvõttes üksuse võimest täita planeeritud operatiivülesannet," selgitas riigikontroll.
Samas ei tuvastanud riigikontroll auditi käigus asjaolusid, mis viitaksid olulistele probleemidele varude hoiustamises, kasutusele võetavuses ning selle kontrollimises.
Kaitseväes toimivad hästi ja täidavad üldiselt oma eesmärki iga-aastased varude inventeerimised ja valmisoleku kontrollid, millega on tagatud varude säilimine ja kasutusele võetavus.
Auditi põhjal soovitas riigikontroll kaitseministril täpsustada riigikaitse arengukava 2013-2022 eesmärkidest tulenevalt prioriteete, millises järjekorras, millise tasemeni ja millisel ajal sõjaaja üksused varustatakse, et vajaduse korral oleks tagatud ettenähtud operatiivülesannete täitmine.
Samuti tuleks riigikontrolli hinnangul seada sisse aruandlus, mis tagaks kaitseministrile pideva ja süsteemse ülevaate soovitud kaitsevõime saavutamise seisust.
Ühtlasi soovitas riigikontroll kinnitada mobilisatsiooni infosüsteemi väljatöötamiseks konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamiseks konkreetne tööplaan.
Kaitseminister tunnustas riigikontrolli mahuka töö eest ning soovib riigikaitse arengukava elluviimise hindamisel jätkata järgmistel aastatel koostööd riigikontrolliga.
Valdava osa probleemide lahendamisega on ministri sõnul juba alustatud ning riigikontrolli soovitused kattuvad tegevustega, mis on plaanis riigikaitse arengukava 2013-2022 elluviimiseks ette võtta.
Kaitseministril ja kaitseväe juhatajal on riigikontrolli hinnangul puudunud ajakohane ülevaade sõjaaja üksuste varustatusest. Ülevaadet sõjaaja üksuste mehitatusest regulaarselt ei koostatud ega esitatud, kuna aruandluse esitamise sagedus ja formaat polnud kokku lepitud.
Samas on selline info kaitseväe peastaabi valduses olemas, kuid see paikneb eri andmebaasides, mis eeldab ulatuslikku käsitsi tööd. Põhiline probleem on, et puudub mobilisatsiooni riiklik keskregister.
Mobilisatsiooni keskregistri põhimäärus kinnitati juba 2004. aasta lõpus, kuid registrit ei ole siiani lõpuni arendatud ega rakendatud.
"Mobilisatsiooni keskregister on plaanide järgi see keskne lüli, kust tekib ülevaade sõjaaja üksuste mehitatusest, väljaõppe tasemest ja varustatusest - kokkuvõttes üksuse võimest täita planeeritud operatiivülesannet," selgitas riigikontroll.
Samas ei tuvastanud riigikontroll auditi käigus asjaolusid, mis viitaksid olulistele probleemidele varude hoiustamises, kasutusele võetavuses ning selle kontrollimises.
Kaitseväes toimivad hästi ja täidavad üldiselt oma eesmärki iga-aastased varude inventeerimised ja valmisoleku kontrollid, millega on tagatud varude säilimine ja kasutusele võetavus.
Auditi põhjal soovitas riigikontroll kaitseministril täpsustada riigikaitse arengukava 2013-2022 eesmärkidest tulenevalt prioriteete, millises järjekorras, millise tasemeni ja millisel ajal sõjaaja üksused varustatakse, et vajaduse korral oleks tagatud ettenähtud operatiivülesannete täitmine.
Samuti tuleks riigikontrolli hinnangul seada sisse aruandlus, mis tagaks kaitseministrile pideva ja süsteemse ülevaate soovitud kaitsevõime saavutamise seisust.
Ühtlasi soovitas riigikontroll kinnitada mobilisatsiooni infosüsteemi väljatöötamiseks konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamiseks konkreetne tööplaan.
Kaitseminister tunnustas riigikontrolli mahuka töö eest ning soovib riigikaitse arengukava elluviimise hindamisel jätkata järgmistel aastatel koostööd riigikontrolliga.
Valdava osa probleemide lahendamisega on ministri sõnul juba alustatud ning riigikontrolli soovitused kattuvad tegevustega, mis on plaanis riigikaitse arengukava 2013-2022 elluviimiseks ette võtta.
Toimetaja: Priit Luts