Pagulastele mõeldud tugiisikuid napib
Inimesi, kes tugiisikutena aitavad pagulastel Eesti eluoluga kohaneda, on praegu ligi 50. Tuleviku perspektiivis sellest aga ei piisa, sest tegelikult vajaks oma tugiisikut suurem osa Eestis varjupaiga saavatest inimestest.
Tugiisik Karol Ojasoo otsib Tallinnas korterit nelja lapsega Süüriast pärit perele. Ehkki perel on nüüdseks käes elamisload ja pealinnas ootavad neid töökohad, elab perekond endiselt Vao küla pagulaskeskuses, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tugiisik Karol Ojasoo sõnul on tema esimene ülesanne leida korter, kus pere saaks oma igapäevast elu alustada. "Nende põgenemise teekond on kestnud kaks aastat ja selle aja jooksul pole lapsed koolis käinud," selgitas Ojasoo, kes lisas, et kooli minemiseks peab lastel sissekirjutus olema.
Eesti poliitikud on rõhutanud pagulaste vastuvõtmise puhul tugiisikute rolli. Ka Ojasoo hinnangul on igale varjupaiga saanud isikule vaja isiklikku tugiisikut, sest nad vajavad tuge ja nõustamist nii paberite täitmisel kui ka lasteaia koha otsimisel.
Karol Ojasoo nentis, et ta on isegi elanud välismaal, kus oli talle võõras kultuuriruum, ning ta tunnistas, et see ei olnud tema jaoks üldse lihtne. "Kasvõi inimlikust seisukohast võttes pole need inimesed kodus," ütles Ojasoo.
Tema hinnangul peab varjupaiga saanud inimestele seletama, kuidas Eestis asjad käivad. Samuti ütles tugiisik, et pagulastele peab selgeks tegema, mida nad võivad ja mida nad ei või siit oodata. "See oleks neile suureks abiks," rõhutas Ojasoo.
Tugiisikud viivad pagulastega kokku asutused Johannes Mihkelsoni keskus ja MTÜ Eesti Pagulasabi. Kahe organisatsiooni peale on neile abiks 48 tugiisikut ning sügisel koolitab Mihkelsoni keskus välja veel 15 inimest.
MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liikme Kristina Kallase sõnul oleks tugiisikuid kindlasti juurde vaja. "Tegelikult on vaja ühte tugiisikut ühe inimese kohta," sõnas Kallas, kes lisas, et näiteks üks abistaja ei jõua tegeleda näiteks kuueliikmelise perekonnaga.
"Juurde oleks vaja koolitada nii professionaalseid tugiisikuid, keda Mihkelsoni keskus pakub, ja tegelikult meile vabatahtlikke vaja ka juurde, sest meil on probleeme geograafilise kattuvusega," tunnistas Kallas.
Tema sõnul oleks näiteks vaja vabatahtlikke juurde Tartusse ja Lääne-Virumaale, sest seal asub Vao keskus.
Kallas nentis, et suurema hulga vabatahtlike koolitamiseks neil raha ei ole. "Meil on vaja lihtsalt mingeid väikeseid summasid, mida kasutatakse koolituseks, ja kui nüüd päris aus olla, siis oleks meil vaja ühte inimest, kes jaksaks koordineerida meie 30 vabatahtlikult," rääkis Kallas.
Johannes Mihkelsoni keskuse juhi Tõnu Intsu sõnul tugiisikute tööle võtmist hoogustada ei plaani, sest seda, kui palju neid tegelikult tarvis läheb, näitab tulevik. "Kõik inimesed ei soovi tugiisiku teenust ja kõik ka ei vaja seda," ütles Ints, kes leidis et on ka inimesi, kes saavad iseseisvalt lõimumisega hakkama.
Toimetaja: Allan Rajavee