Video: Viljandis koolis õpetaja tapnud nooruk sai maksimumilähedase karistuse
Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas mõisteti täna hommikul Viljandi Paalalinna koolis mullu sügisel õpetaja surnuks tulistanud noorukile maksimumilähedane karistus ehk üheksa-aastane vangistus.
Kohus leidis, et praeguseks 16-aastase nooruki süü on tõendamist leidnud ja noormees pani kuriteo toime kavatsetult. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega, et esitatud tapmissüüdistus tuleks ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks.
Kohus leidis, et tõsikindlalt ei ole tõendatud, et õpetaja oleks käitunud viisil, mida saaks pidada süüdistatava suhtes solvavaks. Eelmise aasta 27. oktoobril Paalalinna koolis toimunud saksa keele tunnis oli õhkkond rahulik ja konflikti ei esinenud.
Kohus tunnistas 16-aastase noormehe süüdi õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.
Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm.
Tänase kohtuotsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus.
Nooruki kaitsja Mihkel Gaver ütles ERR-i uudisteportaalile, et tänane kohtuotsus vaidlustatakse kindlasti Tartu ringkonnakohtus. "Ei saa nõustuda mõistetud karistusega, kuna see on liiga pikk ning samuti ei saa nõustuda välja mõistetud tsiviilhagiga," ütles Gaver.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene ütles kohtus, et ta ei loobu apellatsiooni esitamise võimalusest.
Kohtuotsuse väljakuulutamine oli täna avalik ja seetõttu tohutu meediatähelepanu all, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Karistusseadustiku paragrahv 64 lõige 1 alusel mõista Vahur Ruudule liitkaristuseks 9 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga," kõneles Tartu maakohtu kohtunik Aivar Hint.
"Prokurörina olen ma rahul sellega, et kohus leidis, et süüdistatavale esitatud süüdistus oli esitatud põhjendatult, et kohus leidis, et tegemist oli teise inimese ettekavatsetud tapmisega," kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.
Kui kaamerad ja mikrofonid sulgusid, rääkis kohtunik Aivar Hint, et noormees tulistas seljaga klassi poole olnud õpetaja suunas kuus lasku, õpetaja suri kohapeal. Tulistaja küünilist käitumist ilmestab kohtuniku sõnul see, et pärast õpetaja tapmist sulges noormees klassi ukse, ei võimaldanud kaasõpilastel väljuda ja laadis relva uuesti.
Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega tapmissüüdistus ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks. "Neid nüansse jällegi ju avaldada ei saa, kuna tegemist on kinnise kohtuistungiga. Aga ka täna kohus selgitas, et need süüdistatava väited ei leidnud kohtuistungil kinnitust, et õpetaja oleks kuidagi provotseerinud oma käitumisega, siis solvanud süüdistatavat," lausus Hänilene.
Viis aastat Paalalinna koolis õppealajuhatajana töötanud Viljandi abilinnapea Janika Kivistik leiab, et relva haaranud noormees oli täiesti tavaline koolipoiss, võib-olla teistest pisut tagasihoidlikum.
"Tagasihoidlik, korrektne, viisakas. Ja ma alati tavatsen seda öelda, et nädal aega enne vaheaega oli õpetajate päev ja õpetajate päeval asendas tema mind kui õppealajuhatajat. Need lapsed, kes on tõrjutud või kuidagimoodi nurka surutud, need ei soovi sellist rolli," rääkis Viljandi abilinnapea Janika Kivistik. Ta kinnitas, et tol momendil ei olnud mingeid märke, et kuskil oleks pingeid või midagi võiks koolis juhtuda.
Kõige tähtsam küsimus jäi täna siiski selge vastuseta – miks see kõik ometi juhtus?
Kohtunik Aivar Hint pidas vajalikuks märkida, et lapsevanem ei teinud kõike, et poja käitumisest tingitud kahju ära hoida, samuti oli puudujääke lapse arendamisel ja kasvatamisel.
Prokurör taotles maksimumkaristust
9. oktoobril kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses taotles Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene noorukile kümneaastast vangistust.
Prokurör märkis, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad seda, et süüdistatav pani kuriteo toime etteplaneeritult ja põhjalikult läbimõeldult ning õpetaja ei andnud alust tema suhtes vägivaldseks käitumiseks ega provotseerinud süüdistatavat ei varem ega kuriteo toimepanemise päeval.
Prokuröri arvates tuleb noormeest tema süü suurust arvestades karistada maksimaalses karistusmääras, mida seadus võimaldab. Prokuröri hinnangul antud juhul kergendavad asjaolud puuduvad, kuna süüdistatava kahetsust ei saa pidada puhtsüdamlikuks.
Nooruki kaitsja Mihkel Gaver ütles, et vaidlust pole selles, kas tema kaitsealune on põhjustanud õpetaja surma, kuid leidis, et õpetaja käitumine oli süüdistatava jaoks solvav ja noormees pani teo toime pikemaajaliselt kogunenud emotsioonide pinnalt ja ei nõustunud sellega, et süüdistatav oleks oma tegu pikalt ette planeerinud.
Kaitsja hinnangul on antud juhul kergendavad asjaolud, et süüdistatav on uurimisele kaasa aidanud, tegu kahetsenud ja vabandanud. Samuti tuleb kaitsja sõnul arvestada süüdistatava alaealisusega ja sellega, et ta on varem karistamata.
Kaitsja palus oma kaitsealusele süüdimõistmise korral mõista karistus alla seaduses sätestatud alammäära ja kaaluda karistuse mõistmist osaliselt tingimisi.
18. septembril alanud protsessil ütles nooruk, et süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab end selles süüdi.
Kohtuistungid olid alaealise süüdistatava ja kannatanute eraelu kaitseks kinnised.
Süüdistus
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab noorukit Viljandi Paalalinna koolis mullu oktoobri lõpus saksa keele tunni ajal õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises.
Süüdistuse kohaselt võttis noormees eelmise aasta 27. oktoobril oma vanemate tuppa peidetud relvakapi võtme, avas sellega relvakapi ja võttis salaja sealt isale kuuluva revolvri Amadeo ROSSI-851 ning üheksa padrunit.
Relva ja padrunid võttis nooruk samal päeval kooli kaasa ning tulistas kella 14 paiku saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes hukkus. Uurimine tuvastas, et noormees tegi õpetaja suunas kuus lasku, millest tabas kolm.
Klassiruumis viibis sel ajal lisaks õpetajale ja tulistajale veel neli õpilast, kes viga ei saanud.
Pärast seda jäi tulistaja klassi istuma ning kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.
Järgmisel päeval vajas noormees halvenenud tervise tõttu meedikute abi ning kiirabi toimetas ta haiglasse.
Alates mullu sügisest kohtu loal vahistatud noorukile tehti mitu kuud kestnud terviseekspertiis, mis tunnistas ta süüdivaks.
Kriminaalasja uuris Viljandi politsei ja uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Karistusseadustik võimaldab alaealisele mõista tapmise eest maksimaalselt 10-aastase vanglakaristuse.
Eestis on inimene süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
Isa hoidis relva nõuetekohaselt
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene märkis uurimise käigus kogutud tõenditele viidates, et relvaomanik hoidis tulirelva ja laskemoona nõuetekohaselt.
"Sellest tulenevalt ei ole alust relvaomanikule süüdistuse esitamiseks," kinnitas Hänilene.
Toimetaja: Marek Kuul, Liis Velsker