Galerii ja kaart: politsei kaardistas Tallinna ohtlikumad ristmikud (1)

Toomas Pott
30.03.2016 14:20
Rubriik: Eesti

Tallinna kesklinna politseijaoskond pildistas üles kõik kesklinna ja Põhja-Tallinna ristmikud ning ülekäigurajad, mis on ohtlikud ja vajaks kas paremat liikluskorraldust või lihtsalt värskendust.

Ülevaatus tehti veebruaris ja märtsis. Pildid koos kirjelduste, parandusettepanekute ja märgukirjaga esitas politsei Tallinna transpordiametile möödunud nädalal.

"Palume pöörata tähelepanu nimetatud kohtadele liikluses ja võimaluse korral viia sisse muudatusi. Oleme tänulikud ka informatsiooni eest, kui Tallinna Kesklinna politseijaoskonna teeninduspiirkonnas on juba planeeritud liikluskorralduslike muudatusi, mis tõstavad liiklejate ohutust," seisab politseimajor Kaido Saarniidu allkirjastatud märgukirjas Tallinna transpordiametile.

Põhiliselt märkis politsei, et ülekäigurajad oleks vaja uuesti üle värvida, ohtlikel lõikudel piirkiirust langetada, ristmikele liiklusmärke lisada ja mõnel pool ka jalakäijaid suunata.

Tallinna kesklinna kolme kõige ohtlikuma koha hulka kuulub ülekäigurada Narva maanteel Tallinna Ülikooli juures, kus on viimastel aastatel hukkunud üks inimene ja neli saanud vigastada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti on pimedate kurvide tõttu ohtlik teed ületada Kopli tänava alguses. Siin hukkus 2014 aastal raskeveoki rataste all vanem naine ja veel kuus inimest on saanud viga.

Teelõik Tallinnas Paldiski maanteel Sõle ja Tehnika tänava vahel on Tallinnas üks ohtlikumaid. Siin on hukkunud üks ja viga saanud kuus inimest .

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa hinnangul olid enamus politsei märkustest seotud teekatte märgistusega. Tallinna kesklinna politsei kaardistas kesklinna ja Põhja-Tallinna liiklusohtlikumad kohad õnnetuste viimase kahe aasta statistika põhjal. Kuid lisaks märgiti ära ka ristmikud ja teelõigud, kus linna transpordiamet saaks liikluskorralduse muudatuse või ka lihtsalt parema tähistusega liiklusohutust tõsta. Nii näiteks leiab politsei, et Tallinna ülikooli ülekäigurada vajab tõsist liikluskorralduslikku reguleerimist.

"Mitu sõidurida, pikk sirge tee tegelikult, sõidukiirused võivad suuremaks minna kui linnas on lubatud ja jalakäjatel on väga pikk teeüleatmise koht. Nii, et millised siin need täpsed võimalused on kohaliku omavalituse poolt seda ohutumaks muuta. Kindlasti politsei panustab ka liikusjärelelevalvesse nendes kohtades," ütles Tallinna kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht Taavi Kirss.

Talvo Rüütelmaa sõnul laheneb see küsimus siis kui põhiliiklusvoog läheb Reidi teele ja Narva maantee liikluskoormus väheneb. "Siis on võmalik seal seda liiklusruumi vähendada ja sellega muuta seda jalakäijatel ohutumaks," ütles ta.

Kirsi sõnul on politseil koostöö Tallinna linnaga üldiselt rahuldav. Näiteks eelmisele märgukirjale detsembris, mis puudutuas liikluskorraldust Hobujaama tänava kandis, reageeris linn üsna kiiresti.

Harjo: teekatte kulumises on süüdi naastrehvid

Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo ütles ERR-i uudisteportaalile, et amet teeb pidevalt koostööd politseiga ning ettepanekuid analüüsitakse põhjalikult ja vajadusel meetmeid ka rakendatakse.

Harjo sõnul on ettepanekute ühisnimetaja teekattemärgistuse taastamine. "Selles osas olid tööd juba kavandatud, kuid enne vastavate ilmastikutingimuste saabumist neid töid teostada ei saa. Teekattemärgistuse intensiivne kulumine on tingitud peamiselt naastrehvide kasutamisest. Oleme teinud korduvalt ettepanekuid naastrehvide keelustamiseks, kuid sellele ei ole reageeritud. Naastrehvide keelustamine aitaks säilitada lisaks teekattemärgistusele ka teekatet ning sissehingatavad õhus väheneks oluliselt tervist kahjustavate ainete hulk," kommenteeris Harjo.

Harjo lisas, et amet vaatab üle ka sõidukiiruse piirangute ettepanekud, kuid samas on tema sõnul traagiliste tagajärgedega õnnetuste peamiseks põhjuseks olnud asulas lubatud sõidukiiruse olulised ületamised või tähelepanematus ning tegelemine kõrvaltegevustega, näiteks mobiiltelefoniga rääkimine jms.

"Sõidukiiruse piiramine veelgi rohkem ei taga seda, et hakataks lubatud sõidukiirust rohkem järgima või loobutaks juhtimise ajal kõrvaltegevustest. Mõlemal juhul on vajalik tõhustada liiklusjärelevalvet, mis on politsei pädevuses ning selles osas vahetame politseiga informatsiooni pidevalt," sõnas ta.

"Aga on ka koht, mida taotluslikult ei muudeta, sest ettepaneku kohaselt muutuks see tänasest ohtlikumaks. Nimelt ei ole teadlikult rajatud Estonia pst ja Kentmanni tänavate ristmikule jalakäijate reguleerimata ülekäigurada, sest siis kaotaks jalakäija täna ilmutatava tähelepanu," lõpetas Harjo.

Suurem kaart.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!