Sester: sisejulgeolekusse suunatakse rohkem raha kui mujale
Rahandusminister Sven Sester (IRL) kinnitas, et sisejulgeolek on üks valitsuse suuri prioriteete ja sinna suunatakse kindlasti rohkem raha kui mõnda muusse valdkonda.
Päästeameti finantsilise jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt ei suuda päästeamet praeguse rahastuse jätkumisel enam samal tasemel päästevõimekust tagada ning päästeametile seatud eesmärkide täitmiseks on järgneva kümne aasta jooksul vaja 148,7 miljonit eurot lisaraha.
Rahandusminister Sven Sester rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kevadel arutab valitsus nelja aasta riigieelarvestrateegiat ja selleks ulatuvad ministeeriumite soovid keskmiselt 500 kuni 600 miljoni euroni. Valitsuse võimalused on aga heal juhul 100 miljonit eurot. Palju oleneb tema sõnul majandusprognoosist.
"Aga vaadates lähitulevikku, siis mängib väga suurt rolli see, milliseks kujuneb meie majanduskasv lähitulevikus, kuidas meie maksulaekumised on. Sellest tulenevalt saame teha järgnevaid otsuseid. Kevadel tuleb uus majandusprognoos ja vastavalt sellele saame ka käituda ja teha uusi otsuseid," lisas Sester.
Siseminister Hanno Pevkur kutsus ühiskonda üles diskussioonile, kui palju ja kus päästmist vaja on. Sester tõdes, et suures pildis tuleb kogu aeg teha valikuid.
"Olen naljaga pooleks alati öelnud, et meil ei ole maapõues naftat, mis tähendab, et elame alati piiratud ressursi tingimuses ja järelikult peame tegema enda jaoks otsuseid, kuhu raha suuanta. Nelja aasta riigieelarvestrateegia paneb paika pikema perspektiivi," rääkis minister.
Ta kinnitas aga, et sisejulgeolek on üks valitsuse suuri prioriteete.
"Nagu ka siseminister ütles, et sisejulgeolekule on eraldi ette nähtud palgafondi tõus järgmisel aastal. Seda ei näe maaeluminister, keskkonnaminister. Tõesti, päästjad, sotsiaaltöötajad, haridustöötajad ja kõrgharidusega kultuuritöötajad on meil palgafondiga prioriteetsed. Ja kui vaadata sisejulgeolekut, siis näeme, et mitmed olulised objektid hakkavad valmima või projekteerimisse minema, alates Pärnu ühishoonest, lõpetades erinevate kordonitega," selgitas Sester.
Vastates küsimusele, kas valitsusel on eelistatavamad valdkonnad, millel on lisaraha saamiseks suuremad võimalused, kordas Sester, et üks prioriteet on sisejulgeolek. "Sinna suunatakse kindlasti rohkem raha kui mõnda teise sektorisse," ütles ta.
Samas küsivad raha juurde ka haigekassa, meditsiinitöötajad, õpetajad, politseinikud.
"Nagu ma ütlesin, tegemist on oluliste prioriteetidega. See valitsus on selgelt välja öelnud, et haridus on tema prioriteet, sisejulgeolek on tema prioriteet - sinna suunatakse kindlasti rohkem raha kui mõnda teise sektorisse," ütles Sester.
"Kui räägime haigekassast, siis oleme huvitavas olukorras - haigekassal tuleb igal aastal üle 60 miljoni tulu juurde. Kindlasti tulevikus sellist tulu juurdevoolu haigekassale ei näe nagu lähiaastatel näeme. Olgem ainult õiged otsustamaks selle raha õiget kasutamist," lisas ta.
Koalitsioonil seisavad ees läbirääkimised tuleviku kontekstis
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse liige Urve Palo ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et nii tema ise kui ka mitmed erakonnakaaslased on seda meelt, et Reformierakond tuleks võimult tagandada ning tal on suur kiusatus hääletada peaminister Taavi Rõivase umbusaldamise poolt.
IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles pühapäeval peetud kõnes, et "IRL ei tohi selles seisakus vaikides osaleda, kuna see teeb meid kaasvastutajaks. Meie oleme valmis muutusteks, nüüd on küsimus, kas peenhäälestamise kursilt on valmis lahkuma ka teised".
Sester kommenteeris, et kõigil koalitsioonipartneritel seisavad ees olulised läbirääkimised tulevikku vaatavas kontekstis.
"Me oleme seadnud omale sihte ja kindlasti vaadates lähitulevikku /.../ peaksime panema veelgi täpsemaid prioriteete paika, kuidas edasi minna," ütles Sester.
Ta lisas, et mida rohkem partnerid läbi räägivad, seda suurem on tõenäosus, et asjad liiguvad Eestis edasi.
"Küsimus on selles, kas me jagame alati ühiseid väärtusi, nagu me riigikogu liikmete puhul nendime, et meil on erinevad nägemused. Aga usun, et kui räägime, siis suudame kokku leppida. Kui kokku leppida ei jõua, siis tuleb vaielda," ütles Sester.
Riigikogu opositsioonierakonnad kavatsevad peaminister Rõivase umbusaldusavalduse esitada 7. novembril.
Toimetaja: Merili Nael