Anvelt ei poolda korrakaitseseaduse tagasikutsumist
Justiitsminister Andres Anvelt ei pea mõistlikuks korrakaitseseaduse täies ulatuses tagasikutsumist, sest alkoholi avalikku tarvitamist puudutav on vaid üks väike osa sellest.
Samas on Anvelti sõnul selge, et ühiskonnas nii palju vastukaja tekitanud seaduse üle tuleb arutelu jätkata ning ministri kohustus on konflikte likvideerida.
"Praegu oleme silmitsi olukorraga, kus seadus on tekitanud palju segadust. Seaduse laiem mõiste on see, et inimeste subjektiivsete õiguste kaitse on inimeste endi õlul ning et nad annavad politseile märku, kui neid miski häirib. See on praegu võibolla keeruline," ütles justiitsiminister ERR-i uudisteportaalile.
Andres Anvelti sõnul on konfliktil kaks tahku. "Üks on see, kui näen, et seadus on mõjunud mitte korralikele inimestele, kes tahavad pargipingil päikeseloojangul kedagi häirimata pudeli veini juua, vaid kutsunud välja hoopis need jõud, kes inimesi vastutustundetult avalikes kohtades ärritavad," sõnas minister. "Teine asi aga see, et kohalikud omavalitsused on kas oma elanikkonna soovidest tulenevalt või mingite muude poliitiliste käikude tõttu asunud väga kiirelt vastu võtma määrusi, mis on kahjuks kehtiva seadusega vastuolus. Sellist olukorda ei saa tolereerida," lisas Anvelt.
Justiitsiministri hinnangul on küsimus edasisest kahesugune: kas minna tagasi totaalsele avalikus kohas alkoholitarbimise keelule või anda kohalikele omavalitsustele väga lai võimalus seda ise määrata. Anvelt märkis aga, et tuleb meeles pidada, et uue seaduse kohaselt ei ole avalik koht üksnes park või kesklinna tänav, vaid selleks on ka mets, heinamaa, küla lõkkeplats jaanipäeval ning kasvõi järvejää talvel, mis tähendab, et neis kohtades uuesti lauskeelu kehtestamise korral on suur osa inimestest seaduserikkujad.
Justiitsministeerium tuleb 20. oktoobriks välja konkreetsete ettepanekutega seaduse muutmiseks.
Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ütles ERR-i raadiouudistele, et küsimus on sõnumis ning on oht ebanormaalsuse muutumises normaalsuseks. "Tõsi, ei saa väita, et 1. juulist tekkis meil juurde inimesi, kes joovad. Nad jõid ka enne, aga tegid seda kusagil põõsa taga, nüüd nad joovad põõsa ees. Aga see on murekoht, sest sealsamas mängivad lapsed, käivad läbi vanemad, lapsed käekõrval. Lisaks peame tegelema tagajärgedega, mitte ainult vaatama, mis on põhjused," märkis Kütt, et alkoholism on haigus ja see vajab ravimist. "Isiklikult olen veendunud, et [seaduses] tuleb teha muudatusi, sest see on mõjunud halvasti eeskujuna ja sõnumina ühiskonda, et see on okei, nii võib," lisas ta.
Sotsiaalministeeriumis toimus täna justiitsiministeeriumi kokku kutsutud korrakaitseseaduse ümarlaud, kus lahati erinevatelt osapooltelt saadud ettepanekuid.
Oli pöördumisi, mis toetasid juulist jõustunud muudatust, paljud soovitasid avalikus kohas alkoholitarbimise uuesti keelata, mitmed aga keelata see kohtades, kus lapsed alkoholi tarbimist näha võivad. Samuti tehti ettepanek keelata alkoholi tarbimine öisel ajal või lubada seda ainult siseruumides. Kokku saadeti üleskutsele teha seaduse osas ettepanekuid 56 vastust, millest 45 olid kodanike, 4 omavalitsuste ning ülejäänud erinevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute pöördumised.
Toimetaja: Mari Rebane