Raport rõhutab ravimile allumatute bakterite ohtlikkust, probleem on tuttav ka Eesti arstidele
Inimeste ja loomade tervisele on tõsiseks ohuks antibiootikumidele mitte alluvad bakterid, mille tõttu sureb Euroopa Liidus aastas mitukümmend tuhat inimest, selgus värskest raportist. Ka Eesti arstid puutuvad sageli kokku bakteritega, mille vastu rohtu ei ole, ning väljatöötamisel on riiklik tegevuskava olukorra parandamiseks.
Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Kerstin Kase ütles ERRile, et arstid puutuvad ravimiresistentsete bakteritega kokku iga päev.
"Kui kümme aastat tagasi sai öelda, et Eestis mõnda neist ei ole, siis nüüd meil ikka tuleb ette niisuguseid, mille puhul lihtsalt vaatad kurvalt raviarsti või patsiendi poole ja ütled, et kahjuks meil rohtu ei ole," nentis ta ja lisas, et see probleem on igapäevane ja sageneb aasta-aastalt.
Sellisel juhul on arsti sõnul kaks varianti: kui haige parajasti antibiootikume ei saa, võib juhtuda, et nii-öelda head bakterid kasvavad mingil hetkel üle ja inimesel õnnestub terveks saada, aga võib ka juhtuda, et mitte.
Seejuures on bakterid Kase sõnul väga osavad - kui tuleb välja uus antibiootikum, leiavad nad väga kiiresti mingi resistentsusmehhanismi, et see enam ei toimiks.
Ta tõi näite, et kui vanasti võis kinnisilmi teada, et rasket kopsupõletikku tekitav pneumokokk allub penitsilliiniravile, siis üle-eelmisel aastal puutus ta arstina kokku ühe ja mullu kolme juhtumiga, kus see nii ei olnud. "Vaikselt-vaikselt tuleb juurde ka neid, ei saa enam öelda, et Eestis pole ühtki sellist diagnoositud - on küll," tõdes infektsionist.
Ta lisas, et resistentsuse teket soodustab antibiootikumide kasutamine nii põllumajanduses, veterinaarias kui inimmeditsiinis. Põhiline osa resistentsuse tekkes on antibiootikumide liigses ja valesti kasutamises.
"Päriselus näen ma iga päev vähemalt üht, mõnikord kümmet patsienti, kellele on määratud minu meelest täiesti ilma igasuguse põhjuseta üks kuur, kui on hästi läinud. Või kellel on halvasti läinud, viis kuuri jutti," tõi Kase näite antibiootikumide liigse tarvitamise kohta.
Ainus, mida inimene ise saab ise teha, on seada iga kord, kui arst antibiootikume kirjutab, nende vajadus kahtluse alla ja aru saada, et nohu ja köha vastu antibiootikumid ei aita.
Teatud antibiootikumid tuleks säilitada ainult eriolukordadeks
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda osaleb parajasti Brüsselis One Healthi koostöövõrgustiku kohtumisel, kus on kõne all just antibiootikumide resistentsuse programm. Ta märkis, et kui mõelda, milline on inimeste ja kaupade liikumine üle Euroopa ja üle maailma, siis on reaalne oht olemas ning ka meil on bakterite ravimiresistentsuse näitajad kõike muud kui heameelt tegevad.
"Haigustekitaja võib saada lihast, keskkonnast, teiselt inimeselt erinevate ülekandeviisidega, aga küsimus on bakteri omadustes - kas see allub ravile või mitte," selgitas Kalda, rõhutades samuti, kui tõsine probleem on antibiootikumide laialdane ja kontrollimatu kasutamine.
Kalda sõnul on One Healthi kohtumisel Brüsselis teemaks, mida peaks tegema, et mikroobide ravimiresistentsust vähendada. Esimene asi on antibiootikumide kasutusvajaduse vähendamine.
"Näiteks läbi selle, et pööratakse rohkem tähelepanu muudele viisidele, kuidas üldse ära hoida nakatumist, et inimesed ja loomad oleksid tervemad ja ei tekikski vajadust antimikroobsete preparaatide kasutamiseks," tõi Kalda välja. "Teiseks, et kui neid kasutatakse, siis kasutataks kontrollitult ja ainult siis, kui seda tõesti vaja on".
Lisaks peaks ameti asejuhi sõnul säilitama teatud antibiootikume ainult eriolukordadeks ning pöörama tähelepanu ka teadus- ja arendustegevusele, töötamaks välja uusi, mõjusaid antibiootikume.
Eestis ei ole ravimiresistentsus Kalda kinnituselt drastiliselt suurenenud, kuid probleem on olemas ja esinemus pole madal. Olukorda monitooritakse pidevalt ning väljatöötamisel on ka riiklik tegevuskava. Ta rõhutas, et tegu ei ole mingi uduse kohustusega, mille EL on meile ette kirjutanud, vaid selle järele on meil reaalne vajadus.
"See on riiklik küsimus. Siin ei saa süüdistada sea- või linnukasvatajat. See on kompleksne küsimus, mis tuleb kompleksselt lahendada," tõdes ta. "Probleem on tõsine, aga sellega ka tegeldakse väga tõsiselt".
Professor: Eesti põllumajandustootmise praktika on paranenud
Eesti maaülikooli toiduohutuse professor Mati Roasto märkis, et Eestis on olukord võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega parem, kuid resistentsuse probleem on ülemaailmne. Maaülikooli toiduhügieeni osakonnas on selles valdkonnas tehtud uuringuid kümneid aastaid näiteks termofiilsete kampülobakterite resistentsuse osas.
Kampülobakterioos on juba mitmeid aastaid olnud Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev loomadelt inimesele ülekanduv haigus, mis kandub seejuures üle ka loomse toiduga.
"Antibiootikume ei tohi kasutada profülaktilistel eesmärkidel, nad on näidustatud ainult teatud haiguste ravi korral. Aga võib-olla mõnedes riikides seda rikutakse ja maaülikooli enda uuringute näitel tundub, et vähemalt Eestis on põllumajanduspraktika antibiootikumide kasutamisel muutunud paremaks, vähemalt linnuliha tootmises," kinnitas ta ja lisas, et näiteks Leedust ja Lätist meile imporditud linnulihas on kampülobakterite resistentsus osutunud kõrgemaks.
Professori sõnul on inimestel esineva antibiootikumide resistentsuse peamine põhjus antibiootikumide väärkasutamine inimtervishoius, kuid välistada ei saa ka loomadega seonduvat.
Resistentsed bakterid tekivad, kui inimene või loom vajab ravi, kuid me ei kasuta õigeid doose või kasutame valesid antibiootikume. Haigustekitajad selisel juhul ei hävi ning kuna tegemist on üsnagi nn intelligentsete organismidega, õpivad nad ära tundma ohuallika ning selle vastu ennast kaitsma, selgitas ta.
Läbi erinevate mehhanismide tekivad bakterites resistentsusgeenid ning resistentsed bakterid võivad inimeselt inimesele, loomade kaudu inimestele või inimestelt omakorda loomadele levida. Saastuda võib ka keskkond ning keskkonna kaudu nii loomad, inimesed kui toit.
Igasugune toortoit on potentsiaalselt ohtlik
Igapäevaelus peaks ohtlike bakterite vältimiseks Roasto sõnul silmas pidama, et igasugune toortoit on potentsiaalselt ohtlik. Näiteks tuleb värsket salatit alati pesta, kuna poes ja selle kasvatuskohas puutuvad sellega kokku paljud inimesed, kelle seas võib olla ka haigustekitajate kandjaid.
Lisaks ei tohi toortoitu panna kokku valmistoiduga, mistõttu on väga tähtis, kuidas toitu õigesti külmkappi paigutada. Samuti peab toitu valmistades alustama pigem salatimaterjalist, mida ei kuumtöödelda, ja alles seejärel võtma käsile kõrgema riskiga ehk loomsed toidud. Tähtsa nüansina rõhutas Roasto ka seda, et toorest liha ei tohi kraani all pesta, sest pritsmed kannavad patogeenid laiali ja tsoon, kuhu need kanduvad, on päris suur. Viimane tähendab seda, et toidu ettevalmistamise pinnad saastuvad ning nende kaudu on omakorda võimalik valmistoidu saastamine.
"Tähtis sõnum on see, et kindlasti ei tohiks nende uuringute peale paanikasse sattuda, sest Eestis ei ole olukord halb," rõhutas toiduohutuse asjatundja. Korralik toidu küpsetamine hävitab nii tavapärased kui resistentsed haigustekitajad.
Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (ECDC) ja Euroopa toiduohutusameti (EFSA) neljapäeval avaldatud uuringus toodi välja, et mikroobide ravimiresistentsus on tõsine oht inimeste ja loomade tervisele. Igal aastal sureb nende tõttu ELis umbes 25 000 inimest.
Baktereid, mis on resistentsed laialt kasutatavatele antibiootikumidele, leitakse jätkuvalt nii inimestelt, loomadelt kui toidust. Raporti kohaselt on näiteks ravimiresistentne salmonellabakter levinud kogu Euroopa Liidus, kuid eksperdid rõhutavad, et resistentsus peamistele ravimitele, millega salmonelloosi inimestel ravitakse, on madal. Salmonelloos on ELis sageduselt teine toidust saadav haigus.