Psühhiaater: Eestis piisaks vaid ühe pedofiilia ravikeskuse avamisest
Euroopa riikide näitel annab pedofiilide ravis üsna häid tulemusi ennetustöö, mistõttu võiks Eesti nagu ka Soome võtta eeskuju Lääne-Euroopa riikidest ja arendada keskusi, mis võiks pedofiiliakalduvustega inimesi ennetavalt aidata.
Euroopas ei ole praegu ühtset süsteemi, kuidas tegeleda pedofiilide raviga ennetavalt või kuriteojärgselt vanglas. Soome asub Suurbritannia eeskujul katsetama vangide ravis uut lähenemist, kus grupiteraapia asemel lähenetakse patsientidele individuaalselt, selgitas Soome vangide psühhiaatriahaigla ülemarst Alo Jüriloo "Terevisioonis".
Pedofiilia liigitatakse psühhiaatrililiste häirete alla. Jüriloo sõnul ei ole päris kindlat ravi haigusele olemas, katsetatakse erinevaid meetodeid, näiteks psühhoteraapiat või isegi keemiaravi, millega testosterooni tase kehas nullilähedale viiakse.
"Ei ole olemas pedofiili profiili," sõnas arst ning selgitas, et pedofiilidega tegelemise teeb spetsiifiliseks ka see, et häirega inimeste grupis on nii neid, kel on motivatsiooni oma käitumist parandada, kui ka neid, kes on väga kõrge kordusteo riskiga. Siinkohal peabki psühhiaater hindama, milline ravi või ennetustöö oleks vajalik.
Tartu vanglas ravi olemas
Jüriloo sõnas, et Eesti süsteemile vaadates saab tõdeda olukorra paranemist. Näiteks on seesama nn uue suuna ravi kasutusel ka Tartu vanglas. Eesti probleem on veel see, et ei ole töörühmades töötamise harjumust. Niisamuti on Jüriloo sõnul arenguruumi nt meditsiinitöötajate ja psühhiaatrite koostöös.
"Suur samm oleks keskuse rajamine - see on spetsiifiline häire, millega tuleb sügavuti tegeleda ja sellesse süveneda. Eestile piisaks aga ainult ühest keskusest," märkis Jüriloo.
Statistika näitab, et umbes 15 kuni 20 protsenti vangidest, kes on karistuse ära kandnud, panevad sama kuriteo uuesti toime.
Ka põhjanaabrid on viimase 15 aastaga arsti sõnul teinud suure edasimineku, näiteks nõustuvad psühhiaatriakliinikud nüüd pedofiilia patsientidega tegelema, dekaadi eest nad endal seda kohustust ei näinud. Samas ei ole Soomes veel head süsteemi järelravi korraldamiseks.
Kui Soomes ja Eestis ei ole spetsiaalsed pedofiilia ravile ja ennetustööle keskendunud asutusi, siis näiteks on need olemas Rootsis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Berliinis aga katsetati ennetustöö võttena avalikku kuulutust, milles kutsuti pedofiile end ise ravile registreerima. Jüriloo sõnul oli vastanuid arvestatavas koguses.
Toimetaja: Greete Palmiste