Psühhiaater: Eestis piisaks vaid ühe pedofiilia ravikeskuse avamisest

Video
19.05.2016 8:59
Rubriik: Eesti

Euroopa riikide näitel annab pedofiilide ravis üsna häid tulemusi ennetustöö, mistõttu võiks Eesti nagu ka Soome võtta eeskuju Lääne-Euroopa riikidest ja arendada keskusi, mis võiks pedofiiliakalduvustega inimesi ennetavalt aidata.

Euroopas ei ole praegu ühtset süsteemi, kuidas tegeleda pedofiilide raviga ennetavalt või kuriteojärgselt vanglas. Soome asub Suurbritannia eeskujul katsetama vangide ravis uut lähenemist, kus grupiteraapia asemel lähenetakse patsientidele individuaalselt, selgitas Soome vangide psühhiaatriahaigla ülemarst Alo Jüriloo "Terevisioonis".

Pedofiilia liigitatakse psühhiaatrililiste häirete alla. Jüriloo sõnul ei ole päris kindlat ravi haigusele olemas, katsetatakse erinevaid meetodeid, näiteks psühhoteraapiat või isegi keemiaravi, millega testosterooni tase kehas nullilähedale viiakse.

"Ei ole olemas pedofiili profiili," sõnas arst ning selgitas, et pedofiilidega tegelemise teeb spetsiifiliseks ka see, et häirega inimeste grupis on nii neid, kel on motivatsiooni oma käitumist parandada, kui ka neid, kes on väga kõrge kordusteo riskiga. Siinkohal peabki psühhiaater hindama, milline ravi või ennetustöö oleks vajalik.

Tartu vanglas ravi olemas

Jüriloo sõnas, et Eesti süsteemile vaadates saab tõdeda olukorra paranemist. Näiteks on seesama nn uue suuna ravi kasutusel ka Tartu vanglas. Eesti probleem on veel see, et ei ole töörühmades töötamise harjumust. Niisamuti on Jüriloo sõnul arenguruumi nt meditsiinitöötajate ja psühhiaatrite koostöös.

"Suur samm oleks keskuse rajamine - see on spetsiifiline häire, millega tuleb sügavuti tegeleda ja sellesse süveneda. Eestile piisaks aga ainult ühest keskusest," märkis Jüriloo.

Statistika näitab, et umbes 15 kuni 20 protsenti vangidest, kes on karistuse ära kandnud, panevad sama kuriteo uuesti toime.

Ka põhjanaabrid on viimase 15 aastaga arsti sõnul teinud suure edasimineku, näiteks nõustuvad psühhiaatriakliinikud nüüd pedofiilia patsientidega tegelema, dekaadi eest nad endal seda kohustust ei näinud. Samas ei ole Soomes veel head süsteemi järelravi korraldamiseks.

Kui Soomes ja Eestis ei ole spetsiaalsed pedofiilia ravile ja ennetustööle keskendunud asutusi, siis näiteks on need olemas Rootsis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Berliinis aga katsetati ennetustöö võttena avalikku kuulutust, milles kutsuti pedofiile end ise ravile registreerima. Jüriloo sõnul oli vastanuid arvestatavas koguses.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Uhutud mõistus, 6/6: Üle ja ümber
Täna 19:30

Maailmas toimub kogu aeg midagi – riigid toimivad, peetakse võimuvõitlusi, looduskeskkond elab oma elu. Aga omaette reaalsusena toimib ka arvamuste maailm. Arvamine on justkui tegevus või kohustus ja sageli ei teatagi, mis see arvamuse objekt õieti on. On koguni arvamusliidrid. Kas nad mõjutavad inimesi samuti nagu vanasti klaköörid teatripublikut? Autor Indrek Treufeldt, režissöör Rahel Selge.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Isiku-, koha- ja ärinimed (5)

Sel nädalal räägime "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest.
Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.

Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus