Balti riikide iseseisvuse taastajad paluvad Obamalt julgeolekugarantiid
20. augusti klubi koos Läti ja Leedu ülemnõukogude liikmetega tegid Eestisse saabuvale president Barack Obamale ühispöördumise, milles muu hulgas soovitakse NATO alaliste vägede paigutamist Balti riikidesse, kuna sellest sõltub Euroopa julgeolek ja vabadus.
"Agressiooniohuga silmitsi seistes kutsume teid üles kindlustama NATO liikmesriikide vägede alalist kohalolu Balti riikides. Sellest sõltuvad kogu Euroopa julgeolek ja vabadus," seisab pöördumises.
20. augusti klubi liige Ants Veetõusme rääkis, et kirja algatus tuli lätlastelt, täpsemalt Läti kultuuriinimestelt. Pöördumisele on alla kirjutanud kõigi kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise eest seisnud ülemnõukogude liikmed, keda on kokku ligi 200.
Pöördumisele alla kirjutanud Rein Veidemann, samuti 20. augusti klubi liige, selgitas, et ajalugu on näidanud, et idapoolse suure naabri agressiivsete plaanide teostamise korral pole Eesti saanud loota südaeuroopa riikide toetusele.
"Olen elanud nii vanaks ja vähemasti nii palju kui ma mäletan, oldi üpris varmad vahetama Balti riikide jäämist Nõukogude Liidu koosseisu Saksamaa taasühendamise nimel," rääkis Veidemann.
Veidemann rõhutas, et 75 aastat tagasi sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ning selle salaprotokollid, mis viisid Soome talvesõtta, Eesti ja Läti riigi kaotuseni 1940. aastal. Lisaks tõi ta välja, et 1989. aasta augustis pärast Balti ketti ähvardas Moskva Balti rahvaid hävinguga ning seesugust retoorikat on nüüdki mitmesuguste tegelaste suust kuulda.
"Mina ei taha mingil juhul, et minu, minu lapse ja lapselapse eluajal tuleks seista silmitsi vabaduse või iseseisvuse kaotamise võimalusega," ütles Veidemann.
Pöördumises tuuakse välja, et ajal, mis Balti riigid tähistavad Balti keti 25. aastapäeva, on siinsed inimesed väga teadlikud, et "neid põhimõtteid, mis ei ole mitte ainult demokraatliku ühiskonna, vaid ka rahvusvahelise korra alused, rünnatakse siinsamas, meie Euroopa kontinendil".
Pöördumises väljendub tänulikkus USA abi eest Balti riikide iseseisvumisel, kuid sealjuures rõhutatakse tugevalt vaba ja demokraatliku maailma põhiväärtusi.
"Pärast kommunismi allakäiku on USA teinud kõvasti tööd, et tugevdada julgeolekut ja demokraatiat Euroopas. See poliitika kajastub ka meie riigi põhimõttekindlas hoiakus. Härra president, me loodame, et sellel kriitilisel pöördehetkel võtate edaspidigi rõhutatult selge seisukoha ja kaitsete vaba Euroopa ideed ning me suudame hoiduda sõja käes vaevlevast Euroopa trööstitust väljavaatest," seisab pöördumises.
Mõjusa argumendina tuuakse korduvalt näiteks praegu Ukrainas toimuvat, rõhutades, et see konflikt puudutab meid kõiki, kuna Venemaa agressioon Ukraina vastu pole oht ainult sellele riigile.
"Selles on osa ka Venemaa eesmärgil taastada Nõukogude Liit ning see õõnestab kogu Euroopa rahu ja jõukust, sest selle eesmärk on tagasi saada Nõukogude Liidu aegsed territooriumid ja mõjusfäärid. Täna ei võitle Ukraina mitte ainult territoriaalse terviklikkuse, vaid ka vabaduse ja terve Euroopa piiride rikkumatuse eest. Vaba maailm peaks selles võitluses astuma otsustavaid samme," märgitakse pöördumises.
Toimetaja: Marju Himma, Maarja Roon