Prokurör: arvutikelmuste hulk Ida-Virumaal suureneb
Viru ringkonnaprokuratuuri andmetel registreeriti eelmisel aastal Ida-Virumaal 94 arvutikelmust ning jätkuvalt on prokuratuuri Narva osakonna menetluses on 42 kriminaalasja, mis on alustatud, kas kelmuse või internetikelmuse kahtluse põhjal.
Neid juhtumeid registreeritakse jätkuvalt palju nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis ning see tendents kasvav, ütles Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur.
Prokuröri sõnul saatis Viru ringkonnaprokuratuur mullu detsembris Viru maakohtu Narva kohtumajja mahuka kriminaalasja, kus süüdistus kelmuste toimepanemises on esitatud neljale inimesele, kellest üks viibib ka vahi all.
"Süüdistuse kohaselt panid nad aastatel 2012-2015 üksinda või grupis toime kelmusi ning arvutikelmusi, mis seisnesid selles, et telliti järelmaksuga kaupu ning võeti kiirlaene kannatanute nimelt, kasutades kas nende isikuandmeid või saades ligipääsu nende pangakontodele," rääkis Laur.
Selliste kuritegude toimepanijad, saades oma valdusesse võõraid dokumente, ID-kaarte ja ka elamislube, taotlevad kannatanute isiklikke andmeid kasutades laenufirmadelt laene või ostavad nende nimel järelmaksuga kaupu.
Kelmid täidavad kannatanu andmeid sisestades laenutaotlused või kaupade tellimused internetis või esitavad taotlused/tellimused telefoni teel ning kasutavad hiljem laenude/kaupade kätte saamiseks kannatanu dokumente ning selliseid dokumente saavad kurjategijad varguste ja röövimistega või kasutavad inimeste poolt kaotatud dokumente.
Prokuröri sõnul kasutavad kurjategijad ära olukorda, et Ida-Virumaal on suur töötute hulk ja pakutakse inimestele võimalust teenida ning palutakse luba kasutada nende pangakontot.
"Sel juhul selgitakse ohvrile, et kuna pakkuja enda konto on arestitud, siis on vajalik kas maksude tagastamisest, võla tagastamisest, töötasuna või muul moel saadava raha ülekandmine muule kontole. Inimene viiakse eksitusse, et raha teenimiseks on vaja allkirjastada dokumente postkontoris ning pärast seda palutakse kannatanul kontole laekunud raha välja võtta. Tegelikkuses on postkontoris allkirjastamine vajalik tema identifitseerimiseks laenutaotluse rahuldamiseks, mille kelmid on inimese teadmata tema nimel esitanud," selgitas prokurör.
Laur nentis, et kuna postkontoris allkirjastatavad dokumendid on enamasti eestikeelsed ning kelmid valivad oma ohvriteks vene keelt kõnelevad inimesed ja esitavad väga veenvalt oma versiooni, milliste dokumentidega on tegemist, siis tuleb ohvritele hiljem suure üllatusena, et nende nimel on laenu võetud.
"Samuti on Ida-Virumaal levinud selline trend, et ühise alkohoolsete jookide pruukimise ajal hangitakse pettuse teel kannatanute pangakaarte ja PIN-koode ning võetakse kannatanute nõusolekuta nende arvelt ära kogu pangakontol olev raha," märkis Laur.
Prokuratuur tuletab inimestele meelde, et isiklikke dokumente, pangakaarte ja nende PIN-koode ei tohi võõrastele inimestele ükskõik, mis ettekäändel anda ning pangakaardi kaotamisel tuleb koheselt teavitada panka ning kaart sulgeda ning isikut tõendavate dokumentide varguse või kaotamise puhul tuleb kohe politseisse pöörduda.
Toimetaja: Marek Kuul