"Pealtnägija": pedofiilid lasteasutustes ei ole harv nähtus

Video
Taavi Eilat
16.03.2016 20:20
Rubriik: Eesti

Kohus karistas hiljuti 4-aastase vangistusega 67-aastast lastekodus töötanud bussijuhti, kes kuritarvitas seksuaalselt lapsemeelseid hoolealuseid. Järelpärimisest prokuratuurides selgub, et Heino juhtum ei ole sugugi erakordne ning viimase viie aasta jooksul on olnud mitmeid juhtumeid, kus pedofiil töötas lasteasutuses. Selliseid juhtumeid võimaldaks vältida asutuste parem taustakontroll karistusregistris, mis aga polegi niivõrd lihtne.

"Pealtnägija" küsitlus prokuratuurides näitab, et viimase viie aasta jooksul on üle Eesti mitmeid juhtumeid, kus pedofiil tegutses näiteks näiteringi juhi, koolidirektori, lapsehoidja või lastetreenerina.

Kuidas takistada seda, et Heino pärast karistuse ärakandmist uuesti lasteasutusse tööle ei saa? Ringkonnaprokurör Raul Heido sõnul on Heino loo puhul õppetund see, et lasteasutustes peab olema hea personalivalik.

"Heale personalivalikule kohustab ka kehtiv lastekaitseseadus, mille järgi peab iga lasteasutuse juhataja kontrollima isiku tausta ehk esitama järelepärimise karistusregistrisse, kust ta saab vastuse, kas isik on varem seksuaalsüütegude eest karistatud või mitte."

Lasteasutused pole taustakontrolli nõudest teadlikud

Justiitsministeeriumi nõuniku Tuuli Ploomi sõnul ei ole taustakontroll kohustuslik ainult töötamisel. "See on kohustus ka praktikantide, vabatahtlike ja inimeste puhul, kes asuvad tööle asendusteenistuses või ka väga lühiajaliselt, näiteks suvised lastelaagrid. See ei eelda tegelikult üldse pikaajalist töösuhet ja on kohustus, mida ei tohi eirata," rääkis Ploom.

Ta kinnitas, et tegelikult saab absoluutselt iga inimene Eestis seda päringut teha, vaja on vaid tasuda neli eurot riigilõivu.

"Pealtnägija" kontrollkõnedest selgus siiski, et mitmed kooli- või lasteaiajuhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud ja mõned kuulevad esmakordselt, et alluvate taustakontroll lasteasutustes on kohustuslik.

Tartu Tamme kooli direktori Vallo Reimaa sõnul ta süsteemi oma eelmises töökohas otseselt ei kasutanud, sest see oli rohkem sekretäri ülesanne. Ta nendib, et ka praeguses koolis ei ole seda otseselt kasutatud, sest probleemkohti ei ole esinenud.

Samas selgus "Pealtnägija" katsest, et andmebaasi kasutamine ei olegi nii lihtne. Selgub, et koolid, lasteaiad ja lastekodud ei saa siiski e-toimiku kaudu päringuid teha ning seda tuleb teha e-kirja teel, millele vastamine võtab aega päevi.

Loo keskmes oleva lastekodu juhataja rääkis, et umbes iga aasta tagant teevad nad kõikide töötajate kohta päringu. "Tavaliselt on olnud seal üksikuid liiklustrahve ja muud ei ole siiani olnud," ütles ta.

Siiski poleks Heino puhul register midagi näidanud, sest tema varasem taust oli puhas.

Asi ei piirdunud ainult põlve silitamisega

Lugu sai alguse 2013. aasta sügisel, kui Heino töökohas vahetus juhataja – pensionile läinud direktori asemele tuli pikaaegse sotsiaalabi valdkonna staažiga inimene. Esmamulje kollektiivist oli väga positiivne, kuni riigiteenistujate ametiühing viis samal sügisel lastekodu töötajate seas läbi küsitluse.

Lastekodu juhataja sõnul puudutas küsitlus seda, kas töökohal esineb vägivalda ja millises vormis. "Minu jaoks oli tohutult imelik, et kaks-kolm töötajat tulid küsima, kas ma pean vastama ausalt ja et meil esineb ahistamist. Ma olin selle peale üllatunud ja ütlesin, et kui midagi on, siis ma tahaks sellest teada saada," rääkis juhataja.

Mitu töötajat väitsid, et kollektiivi ainus mees ahistab naiskolleege. Neli neist olid valmis kirjutama ametliku kaebuse.

"Kõik olid toimunud väga erinevatel aegadel, erinevates kohtades ja sealt jooksis läbi ühesugune käitumismuster," selgitas juhataja.

Heino väidab, et asi oli pigem vastupidi – noored naised pidasid hoopis teda vastupandamatuks ja püüdsid ise läheneda. Aga ühel hetkel hakkas liikuma jutt, et härra ei piirdunud vaid naiskolleegide põlve silitamisega.

"Seejärel hakkasid tulema mulle ükshaaval sellised veidrad signaalid või märgid, et midagi on juhtunud ka lastega," ütles lastekodu juhataja.

Juhtumi muutis keeruliseks see, et tegemist oli laste asenduskoduga, kus oli palju raske ja sügava puudega lapsi, kes end ise selgelt väljendada ei suuda. Hoolealustega vestlemisel kujunenud pilt hirmutas juhatajat niivõrd, et ta pöördus politseisse.

2014. aasta alguses pidas politsei Heino kinni, kahtlustatuna kahe tüdruku vägistamises. Mõlemad olid küll üle 16-aastased, kuid intellektipuude tõttu on nende vanuseks hinnatud vastavalt 6 ja 12 eluaastat. Süüdistuse kohaselt pani mees sugukõlvatud teod toime lastekodu garaažis.

Kaks nädalat tagasi peetud istung oli ohvrite kaitseks kinnine ja asja arutati lühimenetluses. Endine lastekodu bussijuht Heino ütles vahetult enne istungit, et ei soovi sellel teemal rääkida, sest tema jaoks on tegemist vandenõuga ja ta on juhtumis nõrgem pool.

Perekond keeldub Heino süüd uskumast

Heino pereliikmete sõnul on kriminaalasja taga tegelikult intriig asenduskodu kollektiivis. Nad väidavad, et bussijuhist lahti saamiseks lavastati süütu mees valeütluste abil seksuaalkurjategijaks.

Nii väidab ka sugulane Sandra [nimi muudetud], kes töötas ise veel mõni aeg tagasi samas lasteasutuses. Tema sõnul tekitas kohtuotsus loomulikult väga negatiivseid emotsioone ja on siiani täiesti uskumatu.

"Kui võõras inimene mulle seda räägiks, siis ma ütleks, et sa ei ole terve inimene," rääkis ta. "Sellise otsusega ei saa mitte kunagi olla rahul."

Heino poolehoidjate väitel on kõige taga käputäis halbu kasvatajaid, kes kiusasid kogu Heino peret ja mõjutasid noori ütlusi andma, kuni selleni välja, et politsei ei võtnud osaliselt tunnistusi nõuetekohaselt. Nende sõnul olevat ohvrid ise otsinud Heino intiimset lähedust.

Korrakaitseametnik: pereliikmete reaktsioon on mõistetav

Pikka aega pedofiiliajuhtumitega tegelenud korrakaitseametnik Marina Paddar kinnitab, et seksuaalkurjategijad ongi üldjuhul suurepärased manipulaatorid. Tema sõnul on tavaline, et süüaluse perekond keeldub uskumast, et lähedane midagi nii õudset tegi ja süüdistab hoopis ohvrit.

"Psühholoogiliselt ja inimlikult väga mõistetav, sest ükski naine ei taha uskuda, et minu mees on teinud mingid teod, ükski tütar ega poeg ei taha uskuda, et minu isa või ema on teinud mingeid tegusid, just väga spetsiifilisi seksuaalseid tegusid," selgitas Paddar.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!