Naiste tugikeskused kardavad seadusemuudatusest tekkivaid probleeme

(Foto: Pärnu Postimees/Scanpix)
Jane Saluorg
18.05.2016 11:02
Rubriik: Eesti

Praeguse ohvriabi seaduse eelnõu jõustumine vähendaks naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, kardab Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

Reitelmann ei mõista, miks kirjutatakse seadusesse sisse augud, mis panevad muretsema juba eelnõu tasandil. Tema sõnul on suur probleem, et eelnõu järgi osutatakse teenust lähtuvalt piirkondlikkuse põhimõttest, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Praegu ei ole eelnõusse selgelt sisse kirjutatud, et see peab olema kättesaadav igas maakonnas. Kui me ei näe, et see on mustvalgel kirjas, siis tulevad uued poliitikud, uued ametnikud ja me tahaksime, et ohvritele oleks see teenus kodu lähedal garanteeritud ka kolme, viie või kaheksa aasta pärast," lausus Reitelmann.

Eestis on praegu 17 riiklikku tugiteenuse keskust. Varjupaikade liidu juhatuse esinaise sõnul looks eelnõu jõustumine võimaluse koondada teenuse pakkumine nelja suuremasse tõmbekeskusesse.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku Kristiina Luhti sõnul on Reitelmanni hirm alusetu ning praegust süsteemi eelnõus sõnastatu ohtu ei sea.

"Ohvri jaoks jääb teenus täpselt sama kättesaadavaks kui praegu. Mida me veel peame arvestama, on see, et ka Istanbuli konventsioon, mille Eesti on allkirjastanud ja mille me 2017 ratifitseerime, ütleb, et peab olema piisav kättesaadavus kõikides piirkondades. See tähendab, et tegelikult ongi vaja, et oleks igas maakonnas," selgitas ta.

Reitelmanni sõnul on oluline küsimus see, kas homsed poliitikud tõlgendavad piirkondlikkuse põhimõtet Luhtiga sarnaselt. Tõlgendamisruum tõstatab ka teise probleemi. Eelnõu järgi hakkab teenuse osutajatele täiendkoolituse nõue kehtima alates 2019. aastast. Praegu pole Eestis korralikku ohvriabikoolitussüsteemi, mis tähendab Reitelmanni sõnul seda, et ohvriabi andmise töökohtadele saavad järgmise kahe aasta jooksul kandideerida kõik, ka need, kellel selleks kvalifikatsiooni pole.

"Kui praegu peetakse näiteks sotsiaaltöö erialal vajalikuks kohustuslikuna anda väljaõpet puuetega inimestega või vanuritega töötamiseks, siis vägivallaohvrid on täpselt samasugune, väga spetsiifiline sihtgrupp. Ja lihtsalt ilma eelneva väljaõppeta võib muudes valdkondades väga kompetentne spetsialist täiesti tahtmatult põhjustada ohvrile uusi kannatusi või ei ole see töö tulemuslik, sest me ei saa eeldada, et ilma väljaõppeta peaks saama töötada," lausus Reitelmann.

Luhti sõnul on ka see järeldus ennatlik ja ekslik. "Naiste tugikeskused, mis on praegu tegutsenud, mõni ju lausa lauem kui 10 aastat, on saanud nende aastate jooksul nii palju koolitusi, on ka ise ennast koolitanud, on ka sotsiaalministeeriumi toetatud Norra programmist saanud koolitada, nendelt me mingit täiendkoolitust ei nõua. Küll aga on selleks, et teenust üldse osutada, vaja koolituse ja kogemuse olemasolu," märkis ta.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!