Sepper: võrdõigusspetsialistide sooline võrdsus pole veel võimalik
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ootab, et Eesti politoloogid uuriksid lähitulevikus põhjalikumalt, kuivõrd Eesti poliitiline süsteem toetab sugude võrdsust ja vähemuste esindatust erinevates esinduskogudes. Oma kantselei soolise koosseisu kohta nentis volinik aga, et praegu ei ole selle teema spetsialistide hulgas piisavalt mehi.
„Kindlasti peaksime me uurima, kuidas on Eesti vene keelt kõnelev vähemus esindatud, võiksime vaadata ka usulisi vähemusi ja puuetega inimesi. Hea sugude tasakaal ja vähemusgruppide esindatus on demokraatia lakmuspaber,“ märkis Sepper Vikerraadio saates „Uudis+“.
Kommenteerides oma kolme päeva tagust ettepanekut erakondadele (asetada nais- ja meessoost kandidaadid edaspidi valimisnimekirjadesse vaheldumisi) möönis Sepper, et mõned uuringud tõesti näitavad, et mehed koguks justkui naistest paremini hääli. Ta tõi aga esile, et näiteks 2011. aasta parlamendivalimistel paigutasid erakonnad naiskandidaadid ringkonnanimekirjades madalamatele kohtadele, valijad aga tõstsid nad oma eelistustega kõrgematele kohtadele.
„Mõnikord on erakond ise konservatiivsem kui valija,“ osutas volinik.
Oma kantselei soolise tasakaalu kallutatust puudutavale küsimusele vastates märkis Sepper, et kui asutus võtab tööle ainult ühe soo esindajaid, suunates pakkumised alates töökuulutusest ühe soo esindajatele, siis see on diskrimineeriv praktika. Kui aga värbamiste tulemused on sellised, et hea kvalifikatsiooniga kandidaate lihtsalt ei tule ja ollakse sunnitud tööle võtma ainult mehi või naisi, siis tuleb mõelda, miks see nii on.
„Soolise võrdõiguslikkuse teema pole olnud väga populaarne ja see on üldse üsna uus. Ka naisi ei ole väga palju, meessoost spetsialiste on sellel teemal aga üksikuid. Praegu ei ole võimalik nõuda soolise võrdõiguslikkuse teemaga tegelejatelt, et spetsialistide hulgas oleks sooline võrdsus – see ei ole lihtsalt võimalik,“ märkis volinik ning avaldas lootust, et olukord muutub.
Toimetaja: Rain kooli