Riik plaanib Raadi mahajäetud lennuvälja rehvidest puhtaks teha, kuid arve esitatakse vastutavale MTÜ-le

Video
Taavi Eilat
16.03.2016 19:12
Rubriik: Eesti

Keskkonnainspektsioon kavatseb lahendada pikalt vindunud probleemi Raadil, kus vedeleb 12 000 tonni rehve. Riik plaanib ise korraldada rehvide äraveo ning nõuda raha sisse MTÜ-lt Rehviringlus.

Keskkonnainspektsioon hindas olukorda, mis Tartu külje all Raadi endisel lennuväljal toimub. Vanade rehvide probleem on siin juba aastaid, ettekirjutus käsib ettevõttel rehvid ära viia ja midagi on ka tehtud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aga see kogus, mis tänaseks päevaks Raadilt on ära veetud on mikroskoopiline võrreldes sellega, milline rehvi lasu siin praegusel hetkel veel vedeleb. Kokku on endisel lennuväljal praegu vähemalt 12 0000 tonni rehve.

Kuigi leping kohustab ära viima iga kuu 170 tonni jäätmeid, on tegelikul viimase kolme kuu peale viidud ära 135 tonni ehk piltlikult öeldes peaks Raadilt voorima iga päev rekkad rehvidega, aga praegu ei paista ühtegi.

Keskkonnainspektsiooni andmete kohaselt kuuluvad rehvid OÜ-le Rubronik, ent need on sinna sattunud tootjavastutuse põhimõtete kohaselt ning vastutavaks organisatsiooniks on Eesti Rehviringlus. Kuna aga seniseid kokkuleppeid pole täidetud, siis läheb asi ilmselt karmimaks.

Ka MTÜ Rehviringluse juhatuse liige Aarne Solvak tõdes, et neid on ähvardatud asendustäitmisega. Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo juhataja Tanel Türna sõnul tähendab see, et riik võtab MTÜ-lt kohustuse üle ja veab rehvid ise minema, kuid hiljem esitatakse vastutavale organisatsioonile arve.

"Eks siin tuleb suuremaid vaidlusi igal juhul, me niisama heast peast poolt miljonit eurot nagu välja käia ei tahaks. Eriti kui me oleme selle eest tasunud ja seadust täitnud," rääkis Solvak.

Seega rõhutab MTÜ juhatuse liige, et nemad on seadust täitnud ja see, et koostööpartnerid Kuusakoski ja Rubronik ei ole oma kohustusi täitnud ei ole nende süü. Solvaku sõnul oleks see esimene kord Eestis kui tootjapoolne vastutusorganisatsioon pannakse juba üle antud probleemtoote eest tagantjärgi vastutama.

Tanel Türna ütleb, et keskkonnainspektsiooni jaoks oleks parim kui Rehviringlus võtaks ennast ise kokku, et need rehvid ära viia, aga paraku tundub, et tahet on vähe. "Ettevõtte poolne tahe on kindlasti olemas, aga kahjuks ta jääb alla sinna turuseisundile ja omavõimekusele, mistõttu kardan, et sellest tahtest jääb väheks," selgitas Türna.

Seega algatatakse haldusmenetlus ja vaidlus venib pikaks, kuid rehvikuhjad Raadil seisavad aga edasi.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus