Tartu Ülikool uurib Eesti arstide suitsetamisharjumusi
Uurimaks arstide suitsetamiskäitumist ja geneetiliste tegurite osa selles, saadab Tartu ülikool kõigile tervishoiutöötajate registrisse kuuluvatele tegevarstidele postkasti suitsetamiskäitumist ja nikotiinisõltuvust uuriva küsitlusankeedi ja DNA-proovi kogumise katsutid.
Arenenud riikides on arstide hulgas suitsetamine viimastel kümnenditel vähenenud ja selle levimus on madalam kui kogurahvastikus. Uuringuga soovitakse selgitada välja, kui palju Eesti arste suitsetab.
"Eestis on arstide suitsetamist uuritud aastatel 1977, 1982 ja 2002. Et hilisemad üle-eestilised andmed arstide tubakatarbimise kohta puuduvad, siis pole teada, kas suitsetamine on meie arstide seas muutunud varasemast rohkem või vähem levinuks, kas see on kõrgem või madalam kui kogurahvastikus,“ ütles Tartu ülikooli tervishoiu instituudi dotsent, algava uuringuprojekti juht Kersti Pärna.
Uue interdistsiplinaarse vaatenurgana soovivad teadlased leida ka suitsetamisharjumusega seotud geene. Kirjanduse andmetel on teada, et teatud geenide variandid muudavad inimese vastuvõtlikumaks nikotiini toime suhtes ja seetõttu on suitsetamisest loobumine raskem. Teadlased soovivad selgitada välja geenides esinevad variandid, mis on seotud suitsetamisharjumuse püsimise ja suitsetamisest loobumisega.
"Geneetiliste andmete analüüs võib tulevikus aidata kaasa parema suitsetamisest loobumise taktika väljatöötamisele,“ ütles Pärna.
Posti teel läbi viidava küsitluse valimis on kõik tervishoiutöötajate registrisse kuuluvad tegevarstid. Arstidele saadetakse uuringumaterjalid kodusele aadressile. Ümbrik sisaldab uuringu kaaskirja, küsimustikku suitsetamiskäitumise kohta, kahte katsutit koos juhendiga DNA proovide kogumiseks ja saaja aadressiga varustatud tagastusümbrikut, mille eest on postikulud tasutud.
Arstidelt saadud delikaatse informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamiseks pole küsimustikul ega DNA-proovi katsutitel nime, vaid ainult uuringu numbrikood.
"Uuringus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne, kuid et uuring oleks usaldusväärne ja esinduslik, on iga kutse saanud arsti osalemine äärmiselt oluline olenemata tema suitsetamise staatusest,“ rääkis uuringuprojekti juht.
Ta lisas, et juhul kui arst ei soovi oma DNA-proovi uuringu tarbeks analüüsimiseks saata, on uuringumeeskond väga tänulik ka vaid täidetud küsimustike tagasisaatmise eest.
Eesti teadusagentuuri personaalse uurimistoetusena rahastatava uuringu läbiviimiseks on olemas ülikooli inimuuringute eetika komitee ja andmekaitse inspektsiooni luba.
Toimetaja: Maarja Roon