Ilves: tuginesin oma nelja-tunni-repliigis NATO militaarekspertide hinnangule
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul lähtus ta Vene vägede neljatunnisest reageerimiskiirusest rääkides NATO militaarekspertide hinnangust, mitte Eesti kaitsevõimest.
President Toomas Hendrik Ilves ütles laupäeval avaldatud intervjuus The Telegraphile, et NATO-l on aeg Venemaale vastus anda ja paigutada Balti riikidesse alalised väeüksused. Ilves märkis, et Venemaa lõikab rünnaku korral Baltimaad muust maailmast ära enne, kui ühelgi kiirreageerimisüksusel on võimalik siia jõuda.
"Kui vaadata meie naabri läbiviidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi," lausus Ilves ajalehele antud intervjuus. (“But if you look at the exercises that are done by our neighbour, they’re basically instantaneous. They’re here and it’s over in four hours.”)
Kui ERR-i raadiouudised palusid seda nelja tunni hinnangut täna presidendil selgitada, väitis Ilves, et tugines seda lauset öeldes NATO militaarekspertide hinnangule.
Härra president, millele tuginedes Te väidate, et Venemaa on võimeline rünnaku korral Eesti vallutama nelja tunniga?
Esiteks, ma ei öelnud, et vallutama. Ma andsin intervjuu teemal heidutus ning miks see on vajalik. Kui nopitakse sealt üks lause välja, siis mis ma saan teha.
Küll aga kulub suur osa minu ajast julgeolekupoliitika lugemisele just praegusel ajal ning NATO militaareksperdid, vaadeldes kuidas pidevalt [Venemaa] kiirõppused on toimunud, on öelnud, et see protsess, alates hetkest, kui tehakse otsus, et tuleb sissetung, on neli tundi umbes. See ei ole minu hinnang. Mina ei ole võimeline hindama neid asju. Mina tuginen ainult ekspertide hinnangutele.
Mida ikkagi saaksime ära teha, et Eesti oleks paremini kaitstud?
Põhjus, mida mõned riigid NATO-s esile toovad, et siia ei saa paigutada rohkem vägesid, on ebaloogiline. Nad tuginevad minu arvates valesti 1997. aasta NATO-Vene alusaktile, kus öeldakse: "Praegusel ja lühiajaliselt ettenähtavas tulevikus ei paigutata uutesse liikmesriikidesse vägesid ega eelpositsioneeritud relvastust." Ja see teine pool sellest lausest on see, mida mõned liitlased toovad esile põhjuseks, miks ei saa tuua siia vägesid.
Mina ütlen, et tuleb lugeda kogu lauset. Ma soovitan üldse neil süveneda julgeolekupoliitikasse ja lugeda 1997. aasta alusakti, mis on praegust teatud vastuseisu põhjustanud mõne NATO liitlase poolt.
Seda nelja tunni hinnangut andes Te justkui annate hinnangu ka Eesti kaitsevõimele. Mida me Eestis ise saame ära teha, et Eesti kaitsevõime oleks parem?
Ma ei andnud hinnangut Eesti kaitsevõimele. Üldse mitte. See on NATO ekspertide hinnang, mida mina ainult korrutan teemal, kui kiiresti saab Venemaa mobiliseerida, et midagi teha. Kõik need õppused, mida on tehtud viimase aasta jooksul, on olnud sellised äkkõppused (snap exercises).
Meil on väga hea kaitsevõime, aga ma ei rääkinud sellest.
* * *
Laaneots: Venemaa käitumine on ennustamatu
Erukindral ning riigikogu liige Ants Laaneots (RE) ütles Postimehele, et nelja tunniga pole Eestit vallutada võimalik ning president püüdis pigem näitlikustada meie naaberriigi vägede kiire reageerimise võimekust.
"Julgeolekuolukord on tõesti selline, et Venemaa käitumist keegi ennustada ei oska. Nad on nii närvilised, käib ägenenud ettevalmistus, aga see on pigem psühholoogiline," arvas Laaneots. "Venemaa juhtkond saab aru, et pealetung lääne poole, Balti riikidesse tähendab suurt maailmasõda."
Laaneots oli küll nõus, et meie julgeolekuolukord halveneb, mida demonstreerivad ka õhupiiri rikkumised, kuid võimalust, et Venemaa Eesti vastu rünnakut alustaks, peab ta väga väikeseks.
Toimetaja: Priit Luts