Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt kuni 4000 joobes juhti

Alkoholijoobe kontrollimine. (Foto: Postimees/Scanpix)
22.06.2016 11:10
Rubriik: Eesti

Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt kuni 4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt 1-2% rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.

Justiitsministeerium märgib joobes juhtimise eest karistusi karmistava eelnõu seletuskirjas, et Eestis tabatakse aastas ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Lisaks tabatakse sama palju juhte, kes on kuni 1,5-promillises joobes.

Ministeerium viitab, et Soome uuringute kohaselt sõidab joobes juht enne tabamist keskmiselt 230 korda.

Joobes juhtide puhul on samasuguse süüteo kordamise risk justiitsministeeriumi andmetel suur, seda eriti kriminaalses joobes juhtide puhul. Niisuguse kuriteo eest karistatutest on järgnenud kolme aasta jooksul uuesti kriminaalses joobes tabatud ligi viiendik.

Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teha vähemalt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam.

Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus 247 333 kontrollitust oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2013. aastal 22 inimest, moodustades neljandiku kõigist liiklusõnnetuses hukkunutest.

2014. aastal oli niisuguseid hukkunuid 15, 2015. aastal 14 (viiendik kõigist hukkunutest). Samas võib ühes joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetuses ühekorraga hukkuda neli inimest, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.

Kaassõitjate mõjutamine

Ministeerium leiab, et kui siiani on peatähelepanu pööratud üksnes juhile, siis tegelikult ka teistel inimestel, kõrvalistujatel, on samuti vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees, mida ebakaine juht võib põhjustada.

Nii kirjutataksegi eeldatavasti 2017. aastast jõustuvasse seadusemuudatusse, et sõitja (välja arvatud alla 18-aastane) on kohustatud keelama juhil, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused, sõiduki juhtimise.

Samuti on sõitjal keelatud teadvalt istuda autosse, mida juhib joobeseisundile viitavate tunnustega juht.

Karistuse kohustuslik osa vangistus

Eelnõu kohaselt võib edaspidi korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest olla karistuse kohustuslikuks osaks ka osaline reaalne vangistus ning juhtimisõiguse ära võtmine.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.

Esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma, kuid seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile.

Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!