"Vabariigi kodanikud" | Fosforiididebati korduvad teesid ja põhiküsimused (2)

Fosforiidi kaevandamise sõlmküsimuste lahkamine "Vabariigi kodanikes". (Foto: ERR)
8.03.2016 23:43
Rubriik: Eesti

Nagu sõnastas Aarne Rannamäe, võib fosforiidi kaevandamise teemat pidada debatiks, mis on jäänud aastakümneteks maapõue hõõguma. Endiselt on asjasse puutuvad inimesed jagunenud kahte leeri: poolt ja vastu. Laias laastus ollakse nõus ehk ühes: uuringuid tuleb teha, kuid seda kõigi Eesti maapõues olevate rikkuste kohta.

ERR.ee toob välja kriitilised küsimused, millele endiselt vastust otsitakse.

Kas fosforiiti tasub uurida ja kaevandada?

Geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukase sõnul on see kriitiliselt vajalik, sest planeedi ja ka Eesti elanike arv kasvab tulevikus märgatavalt. Selleks, et suuremat hulka inimesi ära toita, tuleks mõelda, kuidas põllumajandusmaad veelgi paremini kasutada. Fosforiidil baseeruvad väetised sobiks selleks hästi. Majandusliku tasuvuse uuringuid ei ole keegi teinud - hakkame pihta! Eriti on vaja uurida maapõues olevaid kompleksseid aineid ja võimalikku tulu.

Marek Strandberg ei näe asjal mõtet: kui põlevkivi turg on otsa saanud, saab ka fosforiiditurg. "Millist probleemi me lahendame? Selleks, et rikkaks saada," arutles Strandberg ning lisas vastusele, et Raukase arutlus ei pea paika, sest põllumajanduslikud praktikad on tulevikus hoopis teised.

Juhan Aare kinkis Rannamäele aastakümnete jooksul tehtud uuringu - kõik on juba teada, kõik on läbi uuritud. Analüüsid, kaardid ja tabelid on olemas.

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev meenutas, et juba praegu kaevandatakse Sõmerus lahtisel meetodil lubja- ja põlevkivi, seega fosforiidi kaevandamine "tähendaks seda, et Sõmeru vallast ei jääks järgi rohkem kui üks suur auk." Toolse või Rakvere fosforimaardlate kasutuselevõtu korral tuleks esimese korral ohverdada põllumaad, teise puhul aga puhas põhjavesi.

Kes peaks uurima?

Anto Raukas on seisukohal, et igasuguste hirmude vältimiseks (nt ettevõtjate omakasu) peaks sellega tegelema riik.

Rannar Vassiljev mõistab, et kohaliku kogukonna vastumeelsus uuringutele on tulnud sellest, et asja plaanib erafirma. "Tänane regulatsioon annab ju ka õigustatud ootuse sinna hiljem kaevanduse rajamiseks." Tema hinnangul on loogiline, et see, kes vara omab, ka vara uurib.

"Selles mõttes on suur vahe, kes on uuringute teostaja. Kas uuringute tulemused - kui ettevõtte ambitsioon on kaevandada ja ta suudab uuringud objektiivselt läbi viia - oleks võimalik ka sellisena avalikkusele esitada?" küsis Vassiljev ja vastas, et tõepoolest on oluline, eks uuringud korraldab.

Kes lõikaks kasu fosforiidi kaevandamisest?

Strandberg on kindel, et eelkõige on fosforiidi kaevandamise teema tõstatanud põlevkivi turu ärakukkumise tõttu majandusraskustesse sattunud ettevõtted. 

Looduskaitsja Jaan Riis: "Ma ei usu Juhani (Juhan Aare - toim) vandenõuteooriat, et Euroopa Liit võtab meilt fosfori ära, ma ei usu ka Tiit Vähi ütlust, et me saame fosforiidiga rikkaks. See on jama. Võtame asja rahulikult. Luua tuleks riiklik geoloogia teenistus, siis nad oleks looduskaitsjatega ühes paadis. Praegu teenivad nad tihti eraettevõtjate huve."

Anto Raukas leidis, et praegust suurt Ida-Virumaa tööpuudust võiks lahendada väiksemahulise fosforiidi kaevandamisega.

Mis saab tulevikus?

Strandberg on kindel, et 2050. aastaks on suudetud end põllumajanduses mineraalsetest fosforist lahti siduda, sest see maavara on poliitiliselt väga ebastabiilne. Ta toob viitas taaskord analoogiale põlevkiviga: fosforiidi laiade maardlate kasutuselevõtt on sarnane võimalik stsenaarium, mis tänaseks on Eesti Energia ummikusse ajanud. Kõik stsenaariume ei saa tõe pähe võtta.

Pealegi saastab Strandbergi sõnul fosforiidi kasutamine põllumajanduses loodust. "Peame käituma ökosüsteemi kontekstis, mitte mõtlema turul muutuva hinna üle. Väga tõenäoline ennustus on, et turg kaob ära."  

Anto Raukas: 50 aasta pärast on meil vaja palju rohkem

Juhan Aare toonitab, et lähitulevikus tuleks poliitikutel ja ärimeestel rääkida ausalt, mida tooks kaasa Rakvere külje alt kaevandamine. Need on: veekihti mineku ja puhta vee solkimise. Teiseks tuleks keskkonnaministeeriumil mõelda väga kriitiliselt sellele, mida teha 5000 juba olemasoleva puurauguga.

Stuudios väitlesid ajakirja Inseneeria peatoimetaja ja ettevõtja Marek Strandberg ja geoloogiadoktor akadeemik Anto Raukas. Samuti geoloog ja Keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep, endine ajakirjanik ja üks fosforiidisõja eestvedajaid Juhan Aare, Lääne-Virumaal asuva Miila küla vanem Raigo Rebane, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Jaan Riis, geoloog ja Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja ning ning Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia emeriitprofessor Rein Einasto.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!