Nestor kaitses pensionireformi kingsepatöö näitel
Riigikogu esimees Eiki Nestor leiab, et valitsuse võetud suund pensioni esimese samba lahtisidumisel inimese teenistusest on õige, kuigi täiesti ära ta seda ei kaotaks.
Esimese samba puhul leiab ta, et kõigile solidaarne osa võiks tõepoolest kiiremini tõusta, kirjutas Postimees.
"Oleksin kergemini teist usku, kui ma ei oleks kohtunud hiljuti 70-aastase inimesega, kelle tööstaaž on 15 aastat. Kui temalt küsida, kuidas see võimalik on, et mida ta pärast kooli lõpetamist tegi, siis ta ei tahtnud vastata ja pärast pinnimist ütles, et on olnud kingsepp," rääkis Nestor.
Ta tuletas meelde, et ka varasematel aastatel on kõigile võrdset osa esimese samba pensionis suurendatud ja sõltuvust tööaastatest ja palgast sõltuva osatähtsust vähendatud, mis käib nii igal aastal pensionide tõstmisega.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) selgitas valitsuse kokkulepet sellega, et inimestele on vaja anda kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. "See tähendab, et pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle palkade suur erinevus."
"Tulemusena saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast," ütles minister.
Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust.
Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998. aastani) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.
Toimetaja: Priit Luts