Talvik: Tallinna Sadama juhtum on täis poliitilist korruptsiooni, kuid riigikogu komisjon seda ei tõesta (3)

Video
14.06.2016 8:12
Rubriik: Eesti

Riigikogu uurimiskomisjoni juht Artur Talvik (VE) nentis, et parlamentaarne uurimiskomisjon ei saa anda lõplikku hinnangut sellele, mis toimus Tallinna Sadamas, kuid tema sõnul saab iga vähegi mõtlev inimene, kes tutvub riigikogu uurimiskomisjoni lõppraportiga, aru, et antud kaasus on täis poliitilist korruptsiooni.

"Sealt on näha, kuidas ühte riiklikku ettevõtet on ära kasutatud poliitilistes huvides. Ei tegeletud ühe äriettevõtte juhtimisega – nagu on üritatud seletada –, vaid tegeleti poliitilise kemplusega," selgitas Talvik.

Vabaerakonna saadikust riigikogu uurimiskomisjoni juht tuletas meelde, et neil ei ole politseiga sarnaseid volitusi. "Meie kilekotti jälitada ei suuda ja meie seda otseselt ära ei tõsta, kuid paljud inimesed, kelle me ära kuulasime, moel või teisel seda väitsid," märkis Talvik.

Tema hinnangul tuleks parlamentaarsetele uurimiskomisjonidele volitusi juurde anda. "See kindlasti ei ole selline komisjon, mida me oleme näinud Ühendriikides. Viimati näiteks Hillary Clintoni e-kirja skandaali kontekstis. Neil on jõudu, võimu ja uurijaid palju rohkem," möönis Talvik.

Poliitiline seljatugi

Tema sõnul oli uurimiskomisjoni loomise peamine ajend kaitsepolitsei väide, et võimud uurivad vaid seda, mis leidis aset juhatuse tasandist madalamal. Lisaks proovis Talviku hinnangul ka valitsus piirata kahtlusaluste ringi Allan Kiili ja Ain Kaljuranna ümber.

"Kui selline suur asi on toimunud, siis ei saanud see toimuda ainult juhatusest allpool, vaid sellele pidi olema mingi poliitiline seljatugi või väga suur segadus, tänu millele said ühed inimesed tunda, et see ettevõte on sisuliselt nende oma," ütles Talvik.

Kõik erakonnad raporti tulemusi ei toeta

Riigikogu uurimisraport avalikustatakse täna kell 13.00 toimuval pressikonverentsil. Lisaks raportile tehakse üldsusele kätte saadavaks ka uurimiskomisjoni kuulamiste protokollid.

Kõik riigikogu uurimiskomisjoni liikmed ei kirjutanud lõpparuandele alla. "Me ei läinud konsensusliku meetodi peale, vaid igalühel oli võimalus esitada muudatusettepanekuid, mis hääletati hiljem läbi. Seda hääletamist puudutav protokoll avalikustatakse samuti," sõnas Talvik.

Uurimiskomisjoni esimees lisas, et igale komisjoniliikmele jäeti õigus esitada eriarvamused ning seda õigust kasutasid kahe partei esindajad.

Taust

Tallinna Sadama uurimiskomisjon loodi mullu oktoobris.

Mai lõpus avalikuks saanud komisjoni raporti mustandis toodi välja, et Tallinna Sadamas tekitas korruptsiooniriski nõrk ja ülepolitiseeritud nõukogu, mis ei täitnud sellele püstitatud ülesandeid ega kontrollinud ka riigifirma juhtkonna tegevusi.

Samuti märgiti, et Tallinna Sadama juhtimist ja tegevust mõjutasid oluliselt võimuerakondade vahelised kokkulepped ja erimeelsused, mis jätsid avalikkuse ja äriühingu huvid teisejärgulisteks.

Komisjon pidas 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused. 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus